Feminismist - emotsioonideta!

Pole ilmselt kellelegi üllatus, et feminism paistab kõlavat enamikule Eesti meestest nagu surmaotsus. Kui kuskil rääkitakse naisõiguslusest femnismi nime all, siis arutelu kaotab kohe! oma sisulise väärtuse ja teema arendus hakkab rajanema puhtalt inimeste emotsioonidel...mis enamasti on väga tulised ja negatiivsed, vürtsitatud stereotüüpidega nn. tüüpilisest feministist.

Et keegi ei peaks hakkama oma pead murdma, ütlen kohe välja, et ma olen feminist! Mitte radikaalne, mitte günotsentriline, selline tavaline, kes leiab, et naistele ei tohiks midagi keelata ainult selle pärast, et neil on üks X-kromosoom rohkem.

Pole kahtlust, et inimesed kuulevad ja näevad seda, mida nad tahavad näha. Nii ka mina kuni möödunud nädalani arvasin, et enamus mu tuttavaid jagab minu mõtteavaldusi võrdsete palkade teemal. Aga tutkit! Tuli välja, et minu tutvusringkonnas on ka neid, kelle jaoks sellist variant ei eksisteeri, et naine võiks mehest rohkem teenida. Mees peab olema pere toitja ja seetõttu on õige, et meestele makstakse sama töö eest rohkem.

Mõnes mõttes ma võin neist aru saada. Kuid seda ainult juhul kui ma "tõlgin" suure palga enda jaoks aktsepteeritavasse keelde, ehk vaatan seda kui tunnistust abmitsioonidest. Minu jaoks minelt on üks kõige hullem asi ambitsioonide puudumine, üks kõik kellel - mina ei diskrimineeri mehi ja naisi.

Nüüd palga kui sellise juurde tagasi tulles, siis võrdväärse töö eest erinev palk, seda ma ei mõista...kohe mitte mingi valemi järgi. Eriti kui arvestada, et väga paljud lapsed kasvavad perekondades, kus naine on pere ainuke toitja, pole tähtis, kas tegemist on siis ka ametlikul vormistatud lahuselamisega. Statistika järgi on Eestis kõikidest üksikemasid muide 27%, samas kui ELi keskmine on nii 16%. (Üksikisasid on nii meil kui mujal 2%) Olukorras, kus kõik mehed ei täida oma kohust lapsevanemana ka lahkumineku korral, ega maksa alimente, KUIDAS saab olla aktsepteeritav, et naistele makstakse sama töö eest vähem???

Femistiks olemisest nii palju, et ma ei leia, et kõik mehed tuleks kastreerida või veidi leebemalt asjale lähenedes tuleks kehtestada mingi meeste maks. Küll aga ma leian, et nii nagu meestele esitatakse kõrgeid ja vastukäivaid ootusi ühiskonna poolt tehakse seda ka naistele. Pole õige eeldada, et naised suudavad palgatöö kõrvalt ühtviisi hästi olla köögis kokk, külas kuninganna ja sängis kurtisaan. Muide öeldakse küll, et mehed on paremad kokad, kuid millegipärast on toiduvalmistamine kodus siiski enamalt jaolt naiste ülesanne.

Ahjaa, enne kui ma unustan - ukse avamine ja mantli selga aitamine ei ole ahistamine. Sellised tegevused käivad viisakuse koondnimetuse alla. Ahistamine on mitte soovitud tegevus või tähelepanu – viisakus ei ole mitte soovitud!

Aga kokkuvõttes on ikkagi hea olla feminist, sest sellel on omad boonused. Julie Burchilli tsiteerides: "A good part -- and definitely the most fun part -- of being a feminist is about frightening men."