Viha väljavalamise õpetus, kasutades sitapeade abi
Ma istusin oma laua taga, kui mulle meenus telefonikõne, mille olin unustanud teha.. Ma leidsin numbri ja valisin selle.
Meeshääl vastas: "Hallo!"
Ma vastasin viisakalt: "Mina olen Kristjan. Kas ma saaksin rääkida Rita Kasega, palun?!"
Äkitselt, meeshääl, karjus mulle kõrva: "Hangi omale õige number, kurat!" ja lõi telefonitoru pauguga hargile. Ma ei suutnud uskuda, et keegi saab olla nii häbematu.
Kui ma otsisin üles Rita õige numbri, et talle helistada, avastasin, et olin kogemata kaks viimast numbrit segamini ajanud.
Iga paari nädala tagant, kui ma maksin arveid, või mul oli eriti s*** päev, helistasin ma talle ja karjusin: "Sa oled sitapea!"
Kui leiutati 'numbrinäidu' teenus, mõtlesin et mu teraapiline sitapea helistamine peab saama lõpu. Ma helistasin tema numbrile ja ütlesin: "Tere! Mina olen Jüri Tamm, Elionist Helistan, et teada sada, kas te olete juba tuttav meie uue 'numbrinäidu' teenusega?"
Ta karjus: "EI!" ja lõi telefoni hargile. Ma helistasin talle kiiresti tagasi ja ütlesin: "See on sellepärast, et sa oled sitapea!" ja katkestasin kõne.
Ühel päeval kui olin poe juures, valmistusin parkima end vabale kohale, mingi tüüp, musta BMW-ga lõikas mul tee ära ja parkis end parkimiskohale, mida ma kannatlikult ootanud olin. Ma tuututasin signaliga ja karjusin, et olen seda kohta siin ootand- tema lihtsalt näitas mulle sõrme. Igatahes oli tal küljeaknal silt: MÜÜA, koos tema telefoninumbriga. Ma kirjutasin selle üles!
Paar päeva hiljem, kohe peale seda, kui olin sitapeale helistanud (mul oli ta number kiirvalimise all), arvasin, et ma parem helistan sellele BMW sitapeale ka.
Ma küsisin: "Kas teie olete see, kellel on must BMW müüa?"
Ta vastas: "Jahh, olen küll!"
Ma küsisin: "Kas ma saaksin seda ka näha?"
Ta ütles: "Jahh, ma elan Viimsis, Paadi restorani kõrval. See on kollane majake ja autod on kohe ette pargitud."
Siis küsisin: "Mis su nimi on?"
Ta ütles: "Mu nimi on Taaniel Hanson."
"Millal on hea aeg, sind leida, Taaniel?"
"Ma olen kodus igal õhtul, peale kella 17"
"Kuule Taaniel, kas ma saan sulle midagi öelda?"
"Jah?"
"Taaniel, sa oled sitapea!" Siis panin ma toru ära ja salvestasin ka tema numbri kiirvalikusse.
Ta ütles: "Hallo"
Ma ütlesin: "Sa oled sitapea!", kuid ma ei pannud toru ära.
Ta küsis: "Oled sa veel seal?"
Ma vastasin: "Jahh"
Ta karjus: "Lõpeta mulle helistamine!"
Ma ütlesin: "Sunni mind!"
Ta küsis: "Kes sa oled?"
Ma vastasin: "Mu nimi on Taaniel Hanson"
Ta ütles: "Jahh?? Kus sa elad?"
Ma vastasin: "Sitapea, ma elan Viimsis, Paai resorani kõrval, kollases majakeses. Mul on must Bemm maja ette pargitud."
Ta ütles: "Ma tulen kohe sinna, Taaniel. Ja sul on parem hakata juba palveid lugema!"
Ma ütlesin: "Jahh, ma juba tõsiselt kardan, sitapea!" ja panin toru ära.
Siis helistasin ma teisele sitapeale.
Ta ütles: "Hallo?"
Ma ütlesin: "Hallo, sitapea!"
Ta karjus: "Kui ma peaksin teada saama, kes sa oled..."
Ma ütlesin: "Mis siis saab?"
Ta ütles: "Ma kütan su perse kuumaks!"
Ma vastasin: "Sul on see võimalus, sitapea! Ma tulen kohe sinu juurde!" Siis panin ma toru ära ja helistasin kohe politseisse. Ütlesin, et elan Viimsis, Paadi restorani kõrval ja et ma olen teel sinna, et tappa oma pedesõber.
Kähku läksin oma autosse ja kimasin Viimsi poole. Ma jõudsin sinna täpselt õigel ajal, et näha kuidas kaks sitapead, kuue politsei auto ees, peakohal uudiste helikopter, ümberringi leheneegrid, teineteist tümitasid.
Nüüd ma tunnen ennast PALJU paremini.
Viha taltsutamine toimib tõepoolest.
Labels: meelelahutus, nali
2 Comments:
No ma ikka naersin pisarateni. Kättemaks on vahel magusam kui uni või mesi.
By Tiiu, at 3:04 PM
Tore kui keegi vanu habemega nalju eesti keele t6lgib.
By Anonymous, at 4:58 PM
Post a Comment
<< Home