Inimesed ärgake!...
...internet ei ole mingi salajane pleiss, kus oma päevikut pidada!
Ma olen tegelikult juba mõnda aega selle peale mõelnud. Eriti siis kui mind valdab järjekordne paranoia-hoog. Ma ei suuda enam meenutada, mis teema kohta ma netis avalikku arvamust kajastavat infot otsisin, kuid igatahes google'i, technorati ja bloggeri ja teiste blogi-platvormide abiga suutsin ma päris muljet avaldava kogu erinevatest blogijatest luua. Umbes komandik ei olnud nn avalikud blogid. Selle avaliku all pean ma silmas, et toona ei olnud nad blog.tr's üleval, enamus pole praegugi. See, et paljud polnud avaldanud oma täisnime või blogisid pseudonüümi all, see oli reegel.
Ok, kuhu ma tahan jõuda? Keegi kunagi viitas artiklit, kuidas garanteerida oma blogi anonüümsus. Seda peaksid vist nemad lugema. Oma üllatuseks avastasin ma nende "anonüümsete" blogiate hulgast mitu tuttavat (mitte segi ajada sõpradega) või tuttavate tuttavat, kellest ma olen nii mõndagi kuulnud. Veelkord, Eesti on nii väike, nii et kui te tõesti tahate anonüümseks jääda, siis ärge mingi hinna eest viidake oma tuttavatele, töökohale vms asjadele.
Aga see jutt, mida need inimesed kirjutasid - oli arukaid, aga oli ka selliseid jutte, mida mina poleks ilmaski kirjutanud. Mina ülemusena (või minu ülemus) oleks sellise jutu peale need inimesed vaibale kutsunud. See klats ja mustamine... kui on selliseid probleeme, siis tuleks neist ikka töökohal kõneleda.
Ja veel, keegi oli väga naivistlikult oma blogiskirjutanud, et miks ta ei peaks seda teemat siin arutama, seda loevad ju ainult tema ja tema tuttavad. Ma oleks nii tahtnud kisada, et "HELLO!!! Internetis pole sellist asja nagu ainult sina ja su tuttavad!!!" Kõik, mis on netis, on avalik info... ja google'datav. Kodan oma mantrat: "Thou shall fear Google!"
Ja siis nüüd teine küsimus. Osa nendest juhuslikult leitud inimestest oskavad täitsa põnevalt ning huvitavatest asjadest kirjutada. Nüüd ma mõtlengi, et kuigi nad ei ole oma blogi aktiivselt turustanud (blog.tr), samas pole ka seda parooli alla pannud, siis kas mul oleks õigus neile lingata? Ükskõik, kas teksti sees või kõrval tulbas. Eriti kui ei esineta oma täisnime all ning antud blogija ei esine oma accountiga kuskil foorumite ega kommi ka oma nime alt teisi blogisid... Kes teab äkki peaks mõnedele naiivsetele jätma nende illusiooni anonüümsusest?
Ja tänane ad hoc tarkusetera:
Spermid, mis on võetud munandimanusest ei olegi viljastumisvõimelised; nad saavad selleks alles emassuguteede läbimisel.
Don't ask!
Ma olen tegelikult juba mõnda aega selle peale mõelnud. Eriti siis kui mind valdab järjekordne paranoia-hoog. Ma ei suuda enam meenutada, mis teema kohta ma netis avalikku arvamust kajastavat infot otsisin, kuid igatahes google'i, technorati ja bloggeri ja teiste blogi-platvormide abiga suutsin ma päris muljet avaldava kogu erinevatest blogijatest luua. Umbes komandik ei olnud nn avalikud blogid. Selle avaliku all pean ma silmas, et toona ei olnud nad blog.tr's üleval, enamus pole praegugi. See, et paljud polnud avaldanud oma täisnime või blogisid pseudonüümi all, see oli reegel.
Ok, kuhu ma tahan jõuda? Keegi kunagi viitas artiklit, kuidas garanteerida oma blogi anonüümsus. Seda peaksid vist nemad lugema. Oma üllatuseks avastasin ma nende "anonüümsete" blogiate hulgast mitu tuttavat (mitte segi ajada sõpradega) või tuttavate tuttavat, kellest ma olen nii mõndagi kuulnud. Veelkord, Eesti on nii väike, nii et kui te tõesti tahate anonüümseks jääda, siis ärge mingi hinna eest viidake oma tuttavatele, töökohale vms asjadele.
Aga see jutt, mida need inimesed kirjutasid - oli arukaid, aga oli ka selliseid jutte, mida mina poleks ilmaski kirjutanud. Mina ülemusena (või minu ülemus) oleks sellise jutu peale need inimesed vaibale kutsunud. See klats ja mustamine... kui on selliseid probleeme, siis tuleks neist ikka töökohal kõneleda.
Ja veel, keegi oli väga naivistlikult oma blogiskirjutanud, et miks ta ei peaks seda teemat siin arutama, seda loevad ju ainult tema ja tema tuttavad. Ma oleks nii tahtnud kisada, et "HELLO!!! Internetis pole sellist asja nagu ainult sina ja su tuttavad!!!" Kõik, mis on netis, on avalik info... ja google'datav. Kodan oma mantrat: "Thou shall fear Google!"
Ja siis nüüd teine küsimus. Osa nendest juhuslikult leitud inimestest oskavad täitsa põnevalt ning huvitavatest asjadest kirjutada. Nüüd ma mõtlengi, et kuigi nad ei ole oma blogi aktiivselt turustanud (blog.tr), samas pole ka seda parooli alla pannud, siis kas mul oleks õigus neile lingata? Ükskõik, kas teksti sees või kõrval tulbas. Eriti kui ei esineta oma täisnime all ning antud blogija ei esine oma accountiga kuskil foorumite ega kommi ka oma nime alt teisi blogisid... Kes teab äkki peaks mõnedele naiivsetele jätma nende illusiooni anonüümsusest?
Ja tänane ad hoc tarkusetera:
Spermid, mis on võetud munandimanusest ei olegi viljastumisvõimelised; nad saavad selleks alles emassuguteede läbimisel.
Don't ask!
1 Comments:
Ise olen avalikku internetti viie aasta jooksul määrinud tuhandete lehekülgede ulatuses ja ausalt öeldes pole enam suurim osa kirjutatust meeleski. Aeg ajalt laekub tagasisidet mõne ammuse loo kohta, mille saamise tagamaad ammu unustatud. Samas aga olen endale kirjutisi avaldades aru andnud, et need jäävad igavesti kättesaadavaks.
Kindlasti on mul ka kitsamale lugejaskonnale mõeldud veebisisu olemas. Need on paroolidega kaitstud leheküljed, millest veel robot.txt püüab nuhkijaid eemale juhatada. Sellest tulenevalt vastaksin Su küsimusele, et kui Sa just mõne lehekülje sisu pole häkkimise teel tuvastanud, viita aga julgelt. Eks see on ka autorile õpetuseks, kuidas veebiga ringi käia.
By Larko, at 10:22 PM
Post a Comment
<< Home