Natuke kompilatsiooni Mnt 186 teemadel
Laenan Herbaariumilt idee (ei tsiteeri!) nt 1 – Maantee 186 kampaanial pole s***agi pistmist liiklusõnnetuste vähendamisega, s.t nende vähendamine ei ole eesmärk, pigem pelk sloogan.
Lee: “Võiks ju vastu väita, et mitmerealine maantee on ohutum jne jne. Samas kõige ohtlikum maanteelõik Eestis on mitmerealine ja kiirusepiiranguga 70 km/h (Tln-Narva, Kukruse kohal). Järelikult ei aita sõiduridada arv muuta mõtteviisi ja sõidukultuuri.”
Pronto vastuargumenid on tee km-hinna ja kasutajatega seoses täiesti adekvaatsed – et noh, mnt kasutab rohkem inimesi kui rongi-rööpmeid. AGA, kui need kes kasutavad ainult teatud juppi Tln-Trtu mnt, siis neile peaks ju suva olema selle tee realisus, s.t kui kogu pendelränne TjaT vahel läheks rongide kanda, väheneks ka koormus konkreetsele maanteele ja ka nendel oleks chillim sõita.
Samas minu mõtted võtab kokku Marek: “ma ei poolda kiirtee rajamist iga hinna eest. kui mul on valida kiirtee ja kooli vahel, ehitan ma kooli. mitte populismist vaid kõige elementaarsemast praktilisest vajadusest: täna on meil ajusid rohkem vaja kui asfalti.”
Ja fakt on see, et praegu kogu diskussioonis on pigem populismi kui argumentatsiooni. Kuigi herr Keder üritas ironiseerida, kuid mina arvangi, et neljarealine maantee on Eesti rullnoka märg unistus.
Ühesõnaga autostumist propageerides ja igale jopskile load pihku pistes ei arendata liikluskultuuri ega muudeta ka liiklemist turvalisemaks. Kui soovitakse paremat, pikemat, sirgemat (kiir)teed, millel kihutada, siis öelgegi nii, mitte ära ajage mingit mulli elude säästmisest. Siinkohal viide Sepale ja tema statistikale, et see mnt on üks ohutumaid, ning ca 25% viimase kolme aasta õnnetustest on juhtunud just sel teelõigul, mis juba on 2+2..
Kokkuvõttes: ma ei ole korras tee vastu, kuid aitaks ka nt kolmerealine tee. Kogu see tramburai, mis selle mnt 186 algatuse juures käib paras demagoogia ja rõhub inimeste emotsioonidele. Muudub igasugune analüüs, nii majandulik kui ka keskkonnakõjude oma. Ja sellisel suurel projektil nagu seda on ühe maantee neljarealiseks ehitamine, ON kaugelele ulatuvad tagajärjed.
Teiseks, miks meil ei kõnedla alternatiividest. Algatusele “tunniga Tartu” kirjutaks mina küll kahe käega alla, kiirrongidest võiks vähemalt ajutegevuse arendamise mõttes rääkida.
Lee: “Võiks ju vastu väita, et mitmerealine maantee on ohutum jne jne. Samas kõige ohtlikum maanteelõik Eestis on mitmerealine ja kiirusepiiranguga 70 km/h (Tln-Narva, Kukruse kohal). Järelikult ei aita sõiduridada arv muuta mõtteviisi ja sõidukultuuri.”
Pronto vastuargumenid on tee km-hinna ja kasutajatega seoses täiesti adekvaatsed – et noh, mnt kasutab rohkem inimesi kui rongi-rööpmeid. AGA, kui need kes kasutavad ainult teatud juppi Tln-Trtu mnt, siis neile peaks ju suva olema selle tee realisus, s.t kui kogu pendelränne TjaT vahel läheks rongide kanda, väheneks ka koormus konkreetsele maanteele ja ka nendel oleks chillim sõita.
Samas minu mõtted võtab kokku Marek: “ma ei poolda kiirtee rajamist iga hinna eest. kui mul on valida kiirtee ja kooli vahel, ehitan ma kooli. mitte populismist vaid kõige elementaarsemast praktilisest vajadusest: täna on meil ajusid rohkem vaja kui asfalti.”
Ja fakt on see, et praegu kogu diskussioonis on pigem populismi kui argumentatsiooni. Kuigi herr Keder üritas ironiseerida, kuid mina arvangi, et neljarealine maantee on Eesti rullnoka märg unistus.
Ühesõnaga autostumist propageerides ja igale jopskile load pihku pistes ei arendata liikluskultuuri ega muudeta ka liiklemist turvalisemaks. Kui soovitakse paremat, pikemat, sirgemat (kiir)teed, millel kihutada, siis öelgegi nii, mitte ära ajage mingit mulli elude säästmisest. Siinkohal viide Sepale ja tema statistikale, et see mnt on üks ohutumaid, ning ca 25% viimase kolme aasta õnnetustest on juhtunud just sel teelõigul, mis juba on 2+2..
Kokkuvõttes: ma ei ole korras tee vastu, kuid aitaks ka nt kolmerealine tee. Kogu see tramburai, mis selle mnt 186 algatuse juures käib paras demagoogia ja rõhub inimeste emotsioonidele. Muudub igasugune analüüs, nii majandulik kui ka keskkonnakõjude oma. Ja sellisel suurel projektil nagu seda on ühe maantee neljarealiseks ehitamine, ON kaugelele ulatuvad tagajärjed.
Teiseks, miks meil ei kõnedla alternatiividest. Algatusele “tunniga Tartu” kirjutaks mina küll kahe käega alla, kiirrongidest võiks vähemalt ajutegevuse arendamise mõttes rääkida.
posted by KyKu at
01:13
3 Comments:
hehee. kolmerealine tee on hiilgav mõte. üks edasi, üks tagasi ja kolmas oleks siis "neile". ilma suundadeta, reegliteta, liiklusmärkideta; algab ja lõpeb kalmistu juurest.
By
Marek, at 12:17 AM
Viis aastat tagasi vastas toonane peaminister Mart Laar mu kahtlemata provokatiivsele küsimusele, et pooletunniline rongireis T ja T vahel on Eesti tingimustes pisut ülepingutatud. Tunnisele ta justkui rohelist tuld andis, kuid veidi hiljem võtis tema juhitud valitsus Eesti raudteeliikluse lamutamise põhimõte edasise arengu aluseks. Pean siinkohal silmas kapitaalselt ebaõnnestunud erastamist ja kurikuulsat südatalve kruusateede ehitamise projekti Kagu-Eestis.
By
Larko, at 7:01 AM
Sellega seoses mulle meenus paar nädalat tagasi kuuldud Rohke Debelak. See oli just siis, kui oli alustatud seda Maantee 186 kampaaniat. "Tulles vastu rahva soovile, on Maanteeamet otsustanud muuta Tallinn-Tartu maantee neljareliseks juba täna. Vastavalt MA otsusele muudetakse maantee kaherealiseks Tallinn-Tartu suunal esmaspäeval, teisipäeval, reedel ja pühapäeval ning Tartust Tallinna kahes reas sõita kolmapäeval, neljapäeval ja laupäeval."
Vot nii, kas pole hea idee :-) ?
By
KyKu, at 11:15 AM
Post a Comment
<< Home