Ketserlikud ideed vol 1

Ahto Lobjakas eilses EPLis kirjutas: Kaitsta vabadust.
Mulle meeldisid sellest umbes täpselt kolm esimest lõiku. Mitte et edasine oleks olnud jama vms, aga kuna enamasti annab esimene lõik aimu kuhu suunas kirjatükk liikuma hakkab, siis minumeelest ei haakunud selle lõpp enam algusega... või siis ei haakunud minu arusaamaga selle probleemi õigest käsitlemisest.

Aga nyyd ketserliku idee juurde: mis oleks, kui jätaks siiski kohustusliku ajateenistuse alles, ainult viiks selle veidi varajasemaks. Nt saadaks keskkooli õpilased iga aasta kuuks ajaks treeningutele. Lisaks korraldaks neile talvel nädalasi õppusi. Esimene aasta paneks neid üld-füüsikist tegema, teine aasta annaks ka püssi nuusutada ja kolmas... noh, mida kellegi kujutlusvõime pakub.

Ma leian, et õigus on nendel, kes väidab, et praegune ajateenistus on liiga pikk. Või noh, liiga pikk võrreldes millega. Arvestades, seda et esimene kvaral on karm kord ja trenn, siis kuidagi imelik on see, et ülejäänud aeg istutakse suuremalt jaolt hambad laiali.

Samas kui kombineerida see keskkooliprogrammi sisse (võ veel parem alustada ettevalmistusega juba 9.klassis, kus kogu tegevus oleks veidi inimlikum, s.t mitte nii karmi verbaalse sõimuga nagu ”päris”sõjaväes…lõppeks programm ju järkub veel mitut aastat), nt asendada mingi kodanikuõpetus (sest sõjaväes õpitakse ju ka seda... pealegi minu koolis see oli tõeline jura, õigemini ega seda eriti ei toimunudki). Lisaks koguaeg kurdetakse, et lastele pole piisavalt suveks tegevust, et laagrid on kallid jne. Oleks ju ideaalne saata oma võsukesed kuuks ajaks suvel/kevad/sügisel metsa müttama. Kui nende kolme aasta peale tuleks reaalset ”teenimisaega” kokku kuskil neli, neli pool kuud, siis minu arvates peaks sellest täiesti piisama.

Tehes ajateenistust jupiti, ei lõhu see inimeste plaane, lisaks on inimesed keska-eas palju paindlikumad, kui hiljem ülikoolipäevil. Pealegi aitaks selline meetod muuta sõjaväge noortehulgas populaarsemaks.

Selle plaani vastu räägib küll, et iga kord tuleks siis alustada noorte (taas)vormiajamist, kuid
a) võib loota, et sportimis/enda vormishoidmisharjumus jääb noortele sisse (seetähendab,et nende “teise ringi” vorm on parem kui see oli esimene kord ning ei ole sama, mis “tugitoolikaunistusel”)
b) no ja kui tulebki uuesti alustada, siis me vähemalt sunnime neid kolmel järjestikusel aastal, kui nad ise seda ei teeks, sporti tegema, ja same tervemad kodanikud!

Kindlasti võib väita, et selline ajateenistusplaan pole efektiivne ja bla-bla-blaa, aga mis on selle kaitseväeteenistuse eesmärk täna? Koolitada sõdureid – yeah, right! Mis see eesmärk on, ma ei olegi täpselt aru saanud, kuid SEE see kindlasti ei ole. Eestist lähevad ju välismissioonidele ainult kutselised sõjaväelased ja loota, et kui Vene karu ründab, siis nendelst käputäiest tattninadest midagi kasu oleks, on naiivne. Isegi see 9kuuline teenistus valmistab neid pigem kahurilihaks. Tänaseid sõdu ju ei peeta enam püssiga kaevikus. Paar pommi ja asi vask. (Ärge nüüd arvake, et ma alahindan luure vms tähtsust, kuid üldistavalt rääkides tänapäeval mass ei ole see, millega sõdu võita, ainult Hiina, USA või Vene võivad seda endale lubada, kuna neil on metsikud ”kahuriliha”varud... Eestil aga mitte. Vaadake, palju on Iraagis sõdureid surma saanud)

Aga kokkuvõttes ma arvan, et tuleks korralikult läbi mõelda, millele rajaneb Eesti kaitsestrateegia ning milleks tahetakse säilitada kaitseväge. Ma leian (puht nostalgilistest kaalutlustest), et kohustuslik ajateenistus võiks jääda (noh, sõjaväes ikka asju juhtub ja siis on, millest on lastele ja lastelastele pajatada), aga selle kuju, vorm ja roll vajaks ümbermõtestamist, sest tänaseid eesmärke see ei täida. Küll aga võiks see olla nt kodanikuõptuse ja isamaaarmastuse ning ühtsustunde kasvatamise koht.

PS: Ma räägin üleüldisest kohustusest kolme aasta jooksul anda oma elust neli kuud riigile, s.t et mitte ainult noormehed, vaid ka neiud käiksid kotid seljas mööda metsa roomamas. Võibolla tõsielu Sille ja Malle (või, kes iganes nad on) ei leiaks, et see oleks nõme, sest rikuks nende maniküüri, aga samas oleks palju tütarlapsi, kes leiaksid, et see oleks prikolna!