Töö on taevamanna
Huvitav, mida küll blogosfääri kuldne kolmnurk*: Punane Hanrahan, Jüri Saar, Sirje asjast arvavad - so, are jobs assets or not, what do you think?
Aga tõsisemalt rääkides kõik vist nõustuvad, et hea töökoht on varandus, aga kas ka a priori vara ja mitte mingi tehingu tulem?
Idee fikseeritud elatusrahast on ju iseenesest põnev, kahjuks muidugi realiseerimatu. Aga oleks ju kihvt kui iga kuu sa (s.o üle 18aastased lugejad siis ;-) saaksid lihtsaks summa X, lihtsalt selle eest, et oled olemas.
* tegelikult võibolla mitte niivõrd kuldne kui vastandlik.
Edit: Tundub, et ka ÄP kirjutab täna sarnastel teemadel:
"Tudengite juttudest võib järeldada, et valitseb suur hirm töökohtade "kaubastumise" ees tänapäeva infotehnoloogilises globaalses majanduses. Üliõpilased pelgavad, et lähiaastail võib isegi kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid suvaliselt palgata ja lahti lasta, osta ja müüa nagu külmutatud kalkuneid. Sest kui töö ei nõua muud kui teadmisi olemasolevast tehnoloogiast, võib seda teha ükskõik kes maailmas, kes tunneb seda tehnoloogiat, isegi arvuti. "
Ja siis muidugi rääkitakse (selles ÄP artiklis), et tudengite hirmud on põhjendamatud... Aga noh, katsu sa seda seletada inimesele, kes pidevalt otsid tööd, aga tööandjad eeldavalt inimeselt niru palga juures üliinimese võimeid ja valdkonna tippspetsialisti kogemusi. (Ma arvan, et tilluke utreering lisab alati asjale vürtsi ;-).
Ja kokkuvõttes täheldatakse: "Tähtis on Levy ja Murnane'i kinnitusel hoopis see, et tuleviku kõige paljulubavamad karjäärid rajanevad kas ekspertmõtlemisel või mitmekülgsetel kommunikatsioonioskustel.
Ekspertmõtlemine tähendab võimet käsitleda uusi küsimusi, mis ei mahu minevikuküsimuste vormi. Mitmekülgsed kommunikatsioonioskused aga hõlmavad ideede mõistmist, võimet hinnata nende ühiskondlikku tähtsust ja veenmisosavust - ehk oskusi, mida ükski arvuti ei suuda omandada."
Aga tõsisemalt rääkides kõik vist nõustuvad, et hea töökoht on varandus, aga kas ka a priori vara ja mitte mingi tehingu tulem?
Idee fikseeritud elatusrahast on ju iseenesest põnev, kahjuks muidugi realiseerimatu. Aga oleks ju kihvt kui iga kuu sa (s.o üle 18aastased lugejad siis ;-) saaksid lihtsaks summa X, lihtsalt selle eest, et oled olemas.
* tegelikult võibolla mitte niivõrd kuldne kui vastandlik.
Edit: Tundub, et ka ÄP kirjutab täna sarnastel teemadel:
"Tudengite juttudest võib järeldada, et valitseb suur hirm töökohtade "kaubastumise" ees tänapäeva infotehnoloogilises globaalses majanduses. Üliõpilased pelgavad, et lähiaastail võib isegi kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid suvaliselt palgata ja lahti lasta, osta ja müüa nagu külmutatud kalkuneid. Sest kui töö ei nõua muud kui teadmisi olemasolevast tehnoloogiast, võib seda teha ükskõik kes maailmas, kes tunneb seda tehnoloogiat, isegi arvuti. "
Ja siis muidugi rääkitakse (selles ÄP artiklis), et tudengite hirmud on põhjendamatud... Aga noh, katsu sa seda seletada inimesele, kes pidevalt otsid tööd, aga tööandjad eeldavalt inimeselt niru palga juures üliinimese võimeid ja valdkonna tippspetsialisti kogemusi. (Ma arvan, et tilluke utreering lisab alati asjale vürtsi ;-).
Ja kokkuvõttes täheldatakse: "Tähtis on Levy ja Murnane'i kinnitusel hoopis see, et tuleviku kõige paljulubavamad karjäärid rajanevad kas ekspertmõtlemisel või mitmekülgsetel kommunikatsioonioskustel.
Ekspertmõtlemine tähendab võimet käsitleda uusi küsimusi, mis ei mahu minevikuküsimuste vormi. Mitmekülgsed kommunikatsioonioskused aga hõlmavad ideede mõistmist, võimet hinnata nende ühiskondlikku tähtsust ja veenmisosavust - ehk oskusi, mida ükski arvuti ei suuda omandada."
posted by KyKu at
11:57
2 Comments:
"Are jobs assets or not, what do you think? Aga tõsisemalt rääkides kõik vist nõustuvad, et hea töökoht on varandus, aga kas ka a priori vara ja mitte mingi tehingu tulem?"
Küsimus iseenesest huvitav, sest pole töökoha peale päris nii varem mõelnud. Esimese hooga ütleks nii, et töökoht on vara, kuid spetsiifiline töökoht ei ole. Kuna töökoht võimaldab siiski sissetulekut, mis on juba selgelt inimese vara võib ka töökohta varaks pidada. Samas on probleem selles, et vastupidiselt varale, millega võid ise ümber käia kuidas soovid - anda ära, müüa edasi, häivtada - ei saa seda teha spetsiifilise töökohaga peaaegu kunagi.
Tundub, et täpsem vastus küsimusele jääb paljuski definitsioonide taha.
"Idee fikseeritud elatusrahast on ju iseenesest põnev, kahjuks muidugi realiseerimatu. Aga oleks ju kihvt kui iga kuu sa (s.o üle 18aastased lugejad siis ;-) saaksid lihtsaks summa X, lihtsalt selle eest, et oled olemas."
Nõus sellega, et elatusraha on suht utoopiline. Ma pole küll rahanduspoliitika ekspert, kuid kõigi mingi X summa raha jagamine ainult eksisteerimise eest ei tähendaks midagi muud kui inflatsiooni. Sama hästi võib jätta elatusraha kõigile maksmata, tulemus on sama ainult, et inflatsioon jääb ära. Teine probleem elatusrahaga on madalapalgalised tööd. Rootsis on näiteks probleem täitas olemas, sest sotsiaalabi on kohati suurem kui palk ja inimesed eelistavad sotsiaalabi palgale.
Töökohtadest veel nii palju, et tudengite hirmud on paljuski põhjendamatud, sest valdav enamus uusi töökohti on teenindavas sektoris ja teenindus ettevõttetes, mille töökohti on keeruline "outsource'ida". Lisaks sellele on olulised ka kohalikud teadmised, mis ei võimalda näiteks ka kõige suurematel ja edukamatel USA ettevõtetel teistel turgudel domineerida, kuigi teoreetiliselt võiks. Wal-Marti ebaõnnestumine Saksamaal on sellest viimase aja üks parimaid näiteid. Lõpetuseks jääb alati ettevõtlus ehk endale ise töökoha loomise võimalus.
Kui uute töökohtade juurde loomine on keeruline, siis võib jääda mulje, et tegu on piiratud töökohtade arvuga. Sellisel juhul võib tõesti inimese töökohta pidada varaks, millest tuleb kramplikult iga hinna eest kinni hoida.
Igaljuhul on see esialgne arvamus, mis võib diskussiooni käigus muutuda.
By
Jüri Saar, at 8:09 PM
Täna opereerime niisiis mõistetega
- töö,
- vara ja
- tehingu tulem.
Siia lisan veel arusaadavad mõisted
- rikas (kes omab palju, muuhulgas teiste töö vahendeid, protsessi ja tulemust) ja
- vaene (kelle toimetulek sõltub sellest, et talle iga kuu laekub pappi).
Töökoht on otse loomulikult kallis vara, ilma milleta vaene elada ei saa, sest muidu ei laeku talle pappi.
Rikkale, kes tema kasuks töötavatele inimestele pappi jagab, on töökoht tehingu tulem ja spekuleerimise vahend, millega ta hoiab "majanduslikku tasakaalu", s.t. et oleks kogu aeg inimesi, kellel on meeleheitlik papivajadus ja kes tahavad seetõttu rikka heaks töötada.
Rikka enda töökoht on tema varandust arvestades umbes nagu kõrvalots, mida ta võib võtta ja jätta millal soovib. Seepärast ei mõista ta iialgi vaese inimese suhtumist töökohta - rikas ei saa aru, kuidas mõne kuuga pärast töö kaotamist võib nälg pitsitama hakata.
Fikseeritud elatusraha oleks minu arvates äärmiselt oluline ühiskonda varanduslikult võrdsustav tegur, sest vaene ei peaks enam tingimata palgatööl käima (loomulikult eeldan, et elatusraha ikka päriselt elatab) ja rikas ei leia enam meeleheitlikke papinurujaid.
Tegelikult jääb fikseeritud elatusraha võrdsustava vahendina siiski ajutiseks. Nagu Jüri Saar märkis, tekitab fikseeritud elatusraha kergesti inflatsiooni. See kahandab elatusraha pikaajalist mõttekust, aga ei tähenda, et ta oleks utoopiline - tuleb lihtsalt eesmärgiks võtta midagi muud peale raha ja probleem laheneb.
Kui võtta eesmärgiks ja lõppväärtuseks mitte raha, vaid hoopis varaline võrdsus inimeste vahel, siis fikseeritud elatusraha teeks üsna kiiresti oma töö ära - inimeste varaline olukord võrdsustuks, raha väärtus kahaneks kiiresti, võimusuhted võrdsustuksid samuti ja siis oleks mõnda aega rahu maa peal - ei ole vaeste kurnamist palgatöö näol ega rikaste orjamist.
Kuna ükski riik ei ole aga ümbruskonnast isoleeritud, vaid on sellest sõltuv, siis Eestis imporditaks raha koos kõigi muude lääne väärtustega seejärel uuesti sisse ja läheks vanas vaimus edasi. Prantsusmaa-suuruses riigis kestaks rahu eksperimendi õnnestumise korral vist kauem.
Suur tänu Capetti lingi eest. Seal jõutakse minu arust üsna selgele järeldusele, et püsiv töökoht=kindel sissetulek=kõige suurem väärtus tänapäeva rahapõhises ühiskonnas. Ei maksa imestada, et inimesed seda seost selgelt tajuvad ja on valmis barrikaadidele minema.
By
Anonymous, at 10:48 AM
Post a Comment
<< Home