tänases EPLis hum-haridusest ja spetsialiseerumisest

Tõnu Viik kirjutas tänases EPLis haridusest. (http://www.epl.ee/artikkel_300259.html?PHPSESSID=b8d92baaca873f32f994dc021f2f4e15)
Minu arvates väga õigesti ja ilusasti öeldud: ülikooli eemärk peaks ikkagi olema ennekõike laiapõhjalise humanitaarhariduse andmine – pigem iseenese mõistmine ja seeläbi ka maailma tunnetamine.

Viik on toonud välja väga hea võrdluse keskajaga, kus inimesed käisid ühe korra koolis, omandasid ühe professiooni ning järgisid seda kogu elu. „Moodsas maailmas“ ellujäämiseks peavad aga inimesed pidama erinevate allikate järgi elu jooksul kolme kuni viit täiesti erinevat ametit, samas kui ülikoolis käiakse ikka ainult ühe korra, sest enamasti saadakse ikka igal tasandil üks kraad, mitu Ph.D ei ole nii tavaline. Nii et ülikooli haridus peaks andma minagi muud kui motoorsed oskused!

Samas muidugi kõik räägivad, et ülikool annabki sulle mõtlemisoskuse, yeah, right! Huvitav, mis roosas mannavahus need inimesed elavad. Kui vaadata neid noori, kes peavad oma esmase kraadi kolmeaastaga kätte saama, siis...hmm, ehk olen ma liiga karm, kuid nende õppekava meenutab pigem hrušofkat või nõuka-aegset daatšat – lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata. Erilist järjepidevust või loogilisust seal märgata ei ole.

Muidugi ma ei räägi kõigist õppekavadest, sest kõigiga ma ei ole kursis, kuid, mis puudutab TU sotsiaalteaduskonda, siis minu arvates on seal see probleem eriti terav. Palju on üldisi aineid, mis seisnevad mingite sündmuste ja muude faktide päheajamises, hea kui selleski...Palju vähemaks on jäänud selliseid ained, mille raames tuleks kirjutada ohtralt kirjatöid, või veel hullem, pidada seminare, mille jaoks tudengid peaksid ka ise valmistuma ja mindagi, soovitavalt tarka, ütlema.

Nonii jääme ootama, kuidas erinevad kommijad mind materdata suudavad......vaevalt et nad muidugi enam viitsivad midagi kobiseda, sest reedel alustatud tänasest on saanud juba teisipäev