Arstid vol. 2 - Kuramaaz nõuka stiilis...

Sageli juhtub, et tutvute seltskonnas mõne meeldiva tütarlapsega. Saate teada tema eesnime (perekonnanime küll kuulsite, kuid unustasite), vestlete temaga tunnikese ja teete ettepaneku sinasõpruseks. Raske viga! Sinasõpradeks saadakse ainult tütarlapse ettepanekul, mitte teie pealekäimisel. Sinasõpruseks on vaja teineteisest siiski rohkem teada kui ainult eesnime. Sinasõprus, mida te järgmisel päeval ei mäleta, jätke sõlmimata.

Tütarlast koju saates valite endale teel või tänaval halvema teepoole. Kui tee on libe, küsite, kas võite oma partnerit käe alt toetada. Ilma tema nõusolekuta seda tehes näitate kasvatamatut pealetükkivust.

Rahvasuus on palju jutte nn. väravaromantikast. Kuidas küll neisse suhtuda? Külma ilma korral on küsimus selge: mitte ühtegi üleliigset minutit ärge seiske tütarlapse uksel, ta võib külmetuda. Aga soojal suveõhtul? Olete ehk kuulnud, et mõnikord tütarlapsest lahkudes antakse või saadakse lahkumissuudlus. Küllap teiegi mõtted on liikunud selles suunas. Kuidas siis nüüd talitada, et see kõik naeruväärseks ei kujuneks?
On kindel, et te ei kahjusta ei enda ega tütarlapse reputatsiooni, kui lahkute suudlust üritamata. See on kõige õigem tee. Ärge aga pahandage, kui suudlust üritades saate tütarlapselt vastu kõrvu. Tähendab, olite koos tubli tüdrukuga, kes võis solvuda, arvates, et teie pidasite teda kergemeelseks, igal juhul peab ta teid häbematuks noormeheks.
Kui te aga saate suudluse, siis on kaks võimalust: tütarlaps on kas kergemeelne lõbutseja või teisse tõsiselt kiindunud.
Üksinda kodu teel olles mõtelge kõige selle üle sügavalt järele.

Minu sügav kummardus VI kursuse meedikutele...