Majandusareng ja heaoluriik

Rainer Kattel kirjutab ilusa artikli neljapäevases EPLis

Peamised teesid:
Eesti majandus kasvab jõudsalt, kuid seda inimeste arvelt – ”Eesti üks Euroopa “juhtivaid“ riike ebavõrdsuselt (ühiskonna jõukamate ja vaesemate vahe on ainult Inglismaal suurem)”

” Küsimus ei ole selles, miks siis majandus kasvab, vaid pigem: kui kaua veel?”

Kogu maailmas suureneb teenindussektori osakaal, kus palgad on enamasti madalapalgalised. Selleks, et ühiskonna jõukus jaotuks ühtlasemalt on loodud ”heaoluriiklikud lahendused. Heaoluriik viib majanduse (tootlikkuse ja reaalpalga) kasvu sisuliselt kõigi ühiskonna liikmeteni (sotsiaalsete vms ideedega on siin tegelikult väga vähe ühist. Majanduslikus mõttes on heaoluriigil ainult üks eesmärk: luua võimalikult palju maksejõulisi kodanikke.)”

”Heaoluriik tähendab ka suuremat riigieelarvet ja võimalikke investeeringuid haridusse ja eelkõige valdkondadesse, mis suurendavad tööstuse konkurentsivõimet: inseneri- ja rakendusharidusse.”

Me peame võtma šnitti Skandinaaviast. Sisuline erinevus anglosaksi mudelist on mida me “tahame heaoluriiklike meetoditega toetada: tööstust, tehnoloogiat ja oskusi või teenindusvaldkonna madalapalgalisi töökohti? Skandinaavia mudel eelistab esimest ja tulemuseks ei ole mitte ainult kasvav, vaid ka sotsiaalselt väga tasakaalustatud majandus: kui USA-s on tööstusettevõte tippjuhi ja tavatöötaja palgasuhe 475:1, siis Rootsis on see suhe vaid 13:1.”

Põhjus, miks ma need teesid välja tõin on pigem minu jaoks, sest ma juba mõnda aega tahan kirjutada UKst, Blairist ja tema Third Way’st... ja loomulikult toon ma välja selle, mis minu arvates makes sense ja on väärt kordamist.

Keynotes for me:
Maksude mitte tõstmine vs sotsiaalne õigus – idee, et ei taheta jõuda klassi, kus maksustatakse 83% tulust – nonsenss – raha saad ikkagi rohkem…

Madala maksukoormuse tulemus – rikkad rikastuvad, vaesed vaesuvad – Private affluence, public squalor.

Madala maksukoormuse puhul tuleb kuskilt ikkagi saada raha, et riigikassat täita. Otsene maksustamine muutub kaudseks. Riigikassa täitmisel kandub rõhk tulumaksult käibemaksule, aktsiisile jne. Kaudsed maksud panevad suurema koormuse vaesemale osale elanikkonnast, kuna samu põhivajadusi rahuldades kulub vaesemal osal protsentuaalselt suurem osa sissetulekutest maksudele.
(Inimene, kellel on kulutada 10 000 krooni kuus vs inimene, kel on kulutada 5000 – mõlemad ostavad viina ja suitsu ning maksavad kokku aktsiisimaksu 50 krooni – maksud moodustavad esimesel juhul 5 % inimese sissetulekust, teisel juhul 10%)

Millegipärast on nii eesti poiitikute kui ka Äripäeva arvates see hea idee asendada ostesed maksud kaudsetega: “Rahandusminister Taavi Veskimägi arvates aitab kõrgem aktsiis käivitada tulumaksureformi: otsene maks ma-dalamaks, kaudne maks kõrgemaks. Põhimõte on õige, aga õppigem 1999. aastast. “ ÄP 31.05.2004 http://www.aripaev.ee/2642/arv_juhtkiri.html

Idee astmelisest tulumaksust Eestis.
Kui palju võidab keskmine eestlane sellest 2% tulumaksu alandamisest? Kesmine palk (www.stat.ee järgi) oli 2004 - 7287 bruto ja 5675 neto. See õnnetu 2% on ca 145 krooni, mis kedagi rikkaks küll ei tee ja orava-erakonna idee kätte jääva raha investeerimisest on nagu ... mnjah... võibolla saadikud, kes saavad 5 keskmist palka võivad juba oma 700 krooniga midagi investeerimise-laadset teha.Ja samas kui palju kaotas sellest riik? See raha tuleb ju kuskilt ikkagi võtta... nüüd siis tõuseb kultuuri hind – teatri- ja kontserdipiletite käibemaks tõuseb 5lt 18%-ni? EPL - http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=305244

Appii!!! Nii paljust oleks kirjutada... nii paljut tuleks enda jaoks läbi kirjutada/mõelda... 24st tunnist ei piisa :S