.comment-link {margin-left:.6em;}

KyberKurat

Idiotismi võidukäik(6): juriidiliselt on kõik korrektne!

Wednesday, January 04, 2006

Veel kaks lisamõtet:

Esiteks, miks ikkagi see abielulisus võiks homode poolt nii ihaldatud seisus olla?
Perekonnaseadus PRKS’iks (või kuidas iganes seda lühendama peaks:S). Pärandusõigus ja testament... jumal nendega. Aga point on ju selles, et kui sa ei ole seaduslikult abielus, siis on laenude võtmine hoopis midagi muud, samuti sinu õigused rasketel situatsioonides teise eest otsuseid teha (a la haigla/haigus jne).

Teine asi on lapsendamine. Seaduse järgi (kehtiv PeS)… saab ühte ja sama last lapsendada ainult omavahel ablielus olev paarike. Kaks registreerimata kooselus inimest seda teha ei saa, olgu nad siis homod või heterod. Ja seaduse järgi ei ole lapsendamist välistatavaks teguriks homoseksuaalsus, nii et üksik naine või mees, olgu ta homo või hetero saaks alaealist lapsendada...

Aga küsimus on selles, et kui see vanem, kes selle lapse adopteeris, peaks ära surema, siis tema elukaaslasel ei ole automaatselt õigust selle lapse eest edasi hoolitseda. Puht formaal-juriidiliselt (ohh, kuidas mulle see sõna meeldib :)) puudub tal igasugune õigus sellele lapsele. Kujutage ette, milline trauma see võib lapsele olla, kui esiti sureb tema kasuvanem ja siis peab ta veel taluma mingisuguseid bürokraatlikke vintsutusi, sest sel inimesel, kellega ta on eelnevalt õlg õla kõrval elanud, pole õigust tema eest hoolitseda.

Ok, ma siiski tahaks loota, et sellistes situatsioonides, ei kista seda last kohe tema kodust minema, aga mine sa tea... kindlus ju selles küsimuses puudub. (Siin kohal mulle peenub üks varasem postitus, kus sai ka põgusalt kindlustunde olulisust puudutatud.)

Ahjaa, teadmiseks niipalju, et Nõuka ajal ei olnud keelatud keelatud kahel erinevast soost abielus mitte olevatel inimestel sama last adopteerida. APK (Abielu- ja perekonnaseadus) küll otseselt ei täpsustanud, kas kaks samast soost isikut saaksid koos last adopteerida. Ka toona diskuteeriti selle teema üle, kuid domineerima jäi siiski pigem seisukoht, et ei tohiks seda lubada. Millised võisid olla toonased case by case lahendused, seda ma kahjuks öelda ei oska... Aga nii palju siis minevikust.

Nii... ja mis see teine point oli, mis mul meeles mõlkus, mh? Teab keegi? Vanadus, mis muu...:S

0 Comments:

Post a Comment

<< Home