E-tervise teemadel
Paistab, et teema on kirgi kütnud. Ma nüüd riskin sellega, et mind tituleeritakse täielikuks e-võhikuks ja it-ohmooniks, kuid ma arvan, et turvalisus on üks väiksemaid probleeme.
(Palju suurem on see, et puudub konsendus selle projekti suhtes üleüldse: puudub ühtne visoon, kas see on ühiskonnale kasulik või mitte).
Esiteks seetõttu, et kui on määratletud probleem, siis on võimalik alustada ka selle lahendamisega… ning igale probleemile on leidub alati lahendus… (iseasi, kas see ka kõigile mokka mööda oleks).
Nagu ma aru saan, siis kõige suuremad hirmud on:
1) Arst näeb, mis haigusi ma olen põdenud – appi, appi, mis nüüd saab. Ma eeldan, et inimesed peaks ikka leidma endale sobiva arsti, ning kui teil on kartus, et arst mõistab uroloogi, günekoloogi või proktoloogi juures käimist kui mingit debiilsuse ilmingut…või mõistab patsiendi klamüüdia väljaravimise pärast hukka, siis ehk oleks aeg nii ehk naa uus arst leida. Üldiselt olete ehk ka kuulnud sellisest asjast nagu Hippokraatese vanne, mis paks panema arsti tegutsema ainult teie huvides. Vaevalt, et kogu maailmale (või oma tutvusringkonnale) kellegi eksootilisest suguhaigusest kuulutamine, oleks kellegi parimate huvide eest seismine… või eetiline.
PS: Mu isiklik arvanus on, et kui olid piisavalt mees/naine, et Aasias mingisuguseid kohalikke keppida, siis ole ka piisavalt inimene, et nüüd nende „tasuta kaasa” kingitusega edasi elada (kui keegi peaks teada saama). Mida see tilli-villi ütleski :P Ühesõnaga on siin liiga palju hala, rohkem vastutust oma tegude eest!
2) Arstid hakkavad e-haiguslugudesse kirjutama ümmargust juttu – möhh??? Inimene, kes varem ei põdenud rüütli-kompleksi, vaevalt et selle ka haigusloo internetti kolimisega endale külge saab. Aga kui ka enne ei osanud korralikku ja seostatud juttu kirja panna, siis internet tõepoolest seda nüüd ka ei lahenda. (Keegi on juba enne mind selle idee välja käinud, aga sorry, ei mäleta, kes).
Hämamise põhjuseks hirm kohtu ees? Vabandust, aga Eesti ei ole USa, kus kohtud arstidelt hiigelsummasid väljanõuavad, et teha neist arstidest teiste hirmutamiseks topised. Isegi praegu, kui on EE palju avaldanud kirjutisi sünnitushaiglates toimuvate imelike sündmuste kohta, on siis keegi kuulnud haiglate käest patsientide kasuks välja mõistetud magusatest summadest? Ei ole! Nii et palun, ärge nähke tonte seal, kus neid pole.
PS: Kui kohtuhagi aluseks on sissekanded haigusloos, pole vahet, on need paberil või internetis. Teoreetiliselt võib ju keelata ka inimese juurdepääs oma haigusloole. Nagunii praegu arsti juures sa seda enam eriti ei näe… vanasti ikka sai seda arsti ukse taga lapatud, aga nüüd saadab registratuur, sunnik, need paprid ise arstile.
3) Igavleva juristi juhtum: ostab endale haiguslood ja sordib seal „huvitavad” lood välja ning hakkab inimesi nügima, et viimased arsti vastu ristiretke ette võtaksid.
Kaks pointi: a) EV pole US. Loe eelmine vastus uuesti läbi. Teiseks, võibolla on aeg arstidel hakata natuke rohkem suhtuma oma patsientidesse ka kui inimestestesse, s.t pöörama neile natuke rohkem tähelepanu ja olema pigem aitajad ja juhendajad, kui nõukaaegsed noomijad ja tõrelejad. Rohkem klienditeenindust! (Kunagi ma olen küll väitnud, et patsient ei ole eelkõige klient, kuid see ei tähenda, et ta ei peaks saama head teenindust). Viimase mõtte point on see, et kui su arst on sinu jaoks meeldiv inimene ja sa usaldad ja austad tema valikuid, siis tõenäoliselt sa mingisuguse vobla mahituse teda kohtusse kaebama.
4) Kindlustusfirmad võivad hakata oma kliente paremini valima. Iseenesest õigustatud mure. Kuid kas neil praegu on juurdepääs arsti paberitele? Ma oleks arvanud, et haiguslugudele nad ligi ei saa… saadavad sind küll ise ülevaatusele, kuid haiguslugu, see on hoopis midagi muud.
Kui nüüd need andmed saadaks kuritegelikke teid pidi, siis on teine teema.
5) Sama argument tööandjate kohta: hakatakse tööle võtma ainult terveid inimesi. (Esiteks, milline Eesti vabariigis elav inimene on üldse terve???) Samamoodi, ega praegu tööandja sinu haiguslugu, miks ta tulevikuski peaks?
6) Väljapressimine: keegi saab sinu kohta teada piinlikku tervisealast infi ja tahab sellega lisa teenida. Noh, vaata punkti 1 piimast lõiku. See ilmsesti ähvaddab pigem avaliku elu tegelasi, aga kandku siis oma tegude eest ka vastutust ning õppigu oma eksimusi tunnistama. Teiselt poolt muidugi tuleks ka võtta vastu konsensus ühiskonnas, et blackmail is unacceptable ning sellega vahelejäänud arst lendab oma kohalt ja kaotab igaveseks praktiseerimisõiguse… ja kõik muud sägad maksavad sama valusalt oma tegude eest.
Muud lahendused:
Nt kui tõesti kardetakse, et arst näeb et oled suguhaiguste arsti juures käinud, ja too arst on sul leidnud mõne allergia, (mu isiklik arvamus on: so what!?) võib ju alati teha süsteemi sellise, et iga arst näeb ainult diagnoose, ja sissekandeid (kuupäeva ja sisu), aga mitte seda, kes need teinud on.
Pealegi kui sa oled HIV testi teinud ja see oli negatiivne, mis siis… ma arvan, et igaks juhuks võiks end ju ikka kontrollida, lisaks promiskuiteedile ja norkolembesele käitumisele, jääb alati võimalus, et sa oled selle kuidagi muud moodi saanud. Võimalus on väike, aga siiski olemas. Mis siis sellest on, ui arst tead, et oled testitud ja „puhas”? Või kui sul on see haigus, siis ma arvan, et see on väga oluline inf. Lisaks mingi arstike kuskil kommentaariumis kirjutas, et kui on näha, et inimesel on HIV/AIDS, siis kõik muud haigusnähud kirjutatakse selle haiguse arvele. Tule taevas appi! On ju teada, et immuundefitsiistus selle haiguse puhul tähendabki, et sa oled kordi vastuvõtlikum kõigile muudele haigustele ning neid haigusi ei saa tähelepanuta jätta.
Teine asi on muidugi arsti suhtumise küsimus, kui ta saab teada, et patsient põeb –HIV/AIDSi. Aga seda probleemi ei lahenda e-haigusloost loobumine.
Kokkuvõttes:
Kõik, mille ees on liide „e” pole tingimata positiive… aga see pole ka tingimata negatiivne.
Pigem on küsimus konkreetsete lahenduste juures: mis, kuidas ja kes seda teevad.
Ehk on praegune kontseptsioon tõesti veidi toores; on kuri kahtlus, et tegijatel endil pole ka veel terviklikku nägemust, milline see peaks välja nägema ja kelle jaoks millist lisaväärtust andma.
Samal teemal kirjutanud:
Henrik (22.08)
PM (22.08): Terviseinfo internetti viimine tekitab arstides hirmutunnet:
Neeger 1 (22.08)
Larko (25.08)
Neeger 2 (25.08)
Kindlasti on veel inimesi sõna võtnud sel teemal, aga praegu ei tule rohkem ette.
(Palju suurem on see, et puudub konsendus selle projekti suhtes üleüldse: puudub ühtne visoon, kas see on ühiskonnale kasulik või mitte).
Esiteks seetõttu, et kui on määratletud probleem, siis on võimalik alustada ka selle lahendamisega… ning igale probleemile on leidub alati lahendus… (iseasi, kas see ka kõigile mokka mööda oleks).
Nagu ma aru saan, siis kõige suuremad hirmud on:
1) Arst näeb, mis haigusi ma olen põdenud – appi, appi, mis nüüd saab. Ma eeldan, et inimesed peaks ikka leidma endale sobiva arsti, ning kui teil on kartus, et arst mõistab uroloogi, günekoloogi või proktoloogi juures käimist kui mingit debiilsuse ilmingut…või mõistab patsiendi klamüüdia väljaravimise pärast hukka, siis ehk oleks aeg nii ehk naa uus arst leida. Üldiselt olete ehk ka kuulnud sellisest asjast nagu Hippokraatese vanne, mis paks panema arsti tegutsema ainult teie huvides. Vaevalt, et kogu maailmale (või oma tutvusringkonnale) kellegi eksootilisest suguhaigusest kuulutamine, oleks kellegi parimate huvide eest seismine… või eetiline.
PS: Mu isiklik arvanus on, et kui olid piisavalt mees/naine, et Aasias mingisuguseid kohalikke keppida, siis ole ka piisavalt inimene, et nüüd nende „tasuta kaasa” kingitusega edasi elada (kui keegi peaks teada saama). Mida see tilli-villi ütleski :P Ühesõnaga on siin liiga palju hala, rohkem vastutust oma tegude eest!
2) Arstid hakkavad e-haiguslugudesse kirjutama ümmargust juttu – möhh??? Inimene, kes varem ei põdenud rüütli-kompleksi, vaevalt et selle ka haigusloo internetti kolimisega endale külge saab. Aga kui ka enne ei osanud korralikku ja seostatud juttu kirja panna, siis internet tõepoolest seda nüüd ka ei lahenda. (Keegi on juba enne mind selle idee välja käinud, aga sorry, ei mäleta, kes).
Hämamise põhjuseks hirm kohtu ees? Vabandust, aga Eesti ei ole USa, kus kohtud arstidelt hiigelsummasid väljanõuavad, et teha neist arstidest teiste hirmutamiseks topised. Isegi praegu, kui on EE palju avaldanud kirjutisi sünnitushaiglates toimuvate imelike sündmuste kohta, on siis keegi kuulnud haiglate käest patsientide kasuks välja mõistetud magusatest summadest? Ei ole! Nii et palun, ärge nähke tonte seal, kus neid pole.
PS: Kui kohtuhagi aluseks on sissekanded haigusloos, pole vahet, on need paberil või internetis. Teoreetiliselt võib ju keelata ka inimese juurdepääs oma haigusloole. Nagunii praegu arsti juures sa seda enam eriti ei näe… vanasti ikka sai seda arsti ukse taga lapatud, aga nüüd saadab registratuur, sunnik, need paprid ise arstile.
3) Igavleva juristi juhtum: ostab endale haiguslood ja sordib seal „huvitavad” lood välja ning hakkab inimesi nügima, et viimased arsti vastu ristiretke ette võtaksid.
Kaks pointi: a) EV pole US. Loe eelmine vastus uuesti läbi. Teiseks, võibolla on aeg arstidel hakata natuke rohkem suhtuma oma patsientidesse ka kui inimestestesse, s.t pöörama neile natuke rohkem tähelepanu ja olema pigem aitajad ja juhendajad, kui nõukaaegsed noomijad ja tõrelejad. Rohkem klienditeenindust! (Kunagi ma olen küll väitnud, et patsient ei ole eelkõige klient, kuid see ei tähenda, et ta ei peaks saama head teenindust). Viimase mõtte point on see, et kui su arst on sinu jaoks meeldiv inimene ja sa usaldad ja austad tema valikuid, siis tõenäoliselt sa mingisuguse vobla mahituse teda kohtusse kaebama.
4) Kindlustusfirmad võivad hakata oma kliente paremini valima. Iseenesest õigustatud mure. Kuid kas neil praegu on juurdepääs arsti paberitele? Ma oleks arvanud, et haiguslugudele nad ligi ei saa… saadavad sind küll ise ülevaatusele, kuid haiguslugu, see on hoopis midagi muud.
Kui nüüd need andmed saadaks kuritegelikke teid pidi, siis on teine teema.
5) Sama argument tööandjate kohta: hakatakse tööle võtma ainult terveid inimesi. (Esiteks, milline Eesti vabariigis elav inimene on üldse terve???) Samamoodi, ega praegu tööandja sinu haiguslugu, miks ta tulevikuski peaks?
6) Väljapressimine: keegi saab sinu kohta teada piinlikku tervisealast infi ja tahab sellega lisa teenida. Noh, vaata punkti 1 piimast lõiku. See ilmsesti ähvaddab pigem avaliku elu tegelasi, aga kandku siis oma tegude eest ka vastutust ning õppigu oma eksimusi tunnistama. Teiselt poolt muidugi tuleks ka võtta vastu konsensus ühiskonnas, et blackmail is unacceptable ning sellega vahelejäänud arst lendab oma kohalt ja kaotab igaveseks praktiseerimisõiguse… ja kõik muud sägad maksavad sama valusalt oma tegude eest.
Muud lahendused:
Nt kui tõesti kardetakse, et arst näeb et oled suguhaiguste arsti juures käinud, ja too arst on sul leidnud mõne allergia, (mu isiklik arvamus on: so what!?) võib ju alati teha süsteemi sellise, et iga arst näeb ainult diagnoose, ja sissekandeid (kuupäeva ja sisu), aga mitte seda, kes need teinud on.
Pealegi kui sa oled HIV testi teinud ja see oli negatiivne, mis siis… ma arvan, et igaks juhuks võiks end ju ikka kontrollida, lisaks promiskuiteedile ja norkolembesele käitumisele, jääb alati võimalus, et sa oled selle kuidagi muud moodi saanud. Võimalus on väike, aga siiski olemas. Mis siis sellest on, ui arst tead, et oled testitud ja „puhas”? Või kui sul on see haigus, siis ma arvan, et see on väga oluline inf. Lisaks mingi arstike kuskil kommentaariumis kirjutas, et kui on näha, et inimesel on HIV/AIDS, siis kõik muud haigusnähud kirjutatakse selle haiguse arvele. Tule taevas appi! On ju teada, et immuundefitsiistus selle haiguse puhul tähendabki, et sa oled kordi vastuvõtlikum kõigile muudele haigustele ning neid haigusi ei saa tähelepanuta jätta.
Teine asi on muidugi arsti suhtumise küsimus, kui ta saab teada, et patsient põeb –HIV/AIDSi. Aga seda probleemi ei lahenda e-haigusloost loobumine.
Kokkuvõttes:
Kõik, mille ees on liide „e” pole tingimata positiive… aga see pole ka tingimata negatiivne.
Pigem on küsimus konkreetsete lahenduste juures: mis, kuidas ja kes seda teevad.
Ehk on praegune kontseptsioon tõesti veidi toores; on kuri kahtlus, et tegijatel endil pole ka veel terviklikku nägemust, milline see peaks välja nägema ja kelle jaoks millist lisaväärtust andma.
Samal teemal kirjutanud:
Henrik (22.08)
PM (22.08): Terviseinfo internetti viimine tekitab arstides hirmutunnet:
Neeger 1 (22.08)
Larko (25.08)
Neeger 2 (25.08)
Kindlasti on veel inimesi sõna võtnud sel teemal, aga praegu ei tule rohkem ette.
posted by KyKu at
12:20
1 Comments:
Nendest, kes sel teemal on kirjutanud leiab nimekirja siit: http://del.icio.us/tag/etervis
By
Anonymous, at 9:23 PM
Post a Comment
<< Home