Kuritöö ja karistus

Mind ajendas kirjutama Pronto sõnavõtt. Muidu oleks ma selle uudise vist lihtsalt kõrvust mööda lasknud, sest üllatavat ei ole selles ju midagi. Eestlastel on ju oma vanasõnagi, et suured sulid~sõidavad tõllas, väikesed kõlguvad võllas. Eks vist ka seetõttu tahetaks Mallele määrida mitu head aastat valnglakaristust ning kiristatakse hambaid, et kohus tunnistas Siimu puhtaks poisiks. Aga see selleks.

Faktid iseenesest on sellised, ja paistab, et üldsus neid ei tea, et ühe vangi ülalpidamiseks kulub ligi keskmise palga suurune summa. Või vähemalt sellise võrdluse sai tuua kolm-neli aastat tagasi. Palgad on vahepeal ka tõusnud, kuid nii ka elukallidus, nii et eks see võrdlus anna ikkagi suurusjärgu kätte.

Teiseks. Statistika näitab, et need, kes veedavad vanglamüüride vahel kauem kui pool aastat on hukule määratud. S.t et pikema karistuse korral on tõenäosus, et nad satuvad vangimajja tagasi kordades suurem. Loogika seal taga on ilmselt see, et esimesed kuud on nagu hirmutus-vangistus, kuid hiljem inimene kohaneb vangla sisekorraga jne jne jne... ja ühesõnaga muutub retsidivistiks.

Üldiselt ma olen Prontoga nõus. Varavastaseid kuritegusid ei tuleks karistada samasuguste meetmetega (kinni-istumisega s.t) kui isikuvastaseid karistusi. Alates tapmistest ja vägistamisest ja muust vägivallast lõpetades mingite suurriisumiste või taskuvargustega... no neid ei tohiks kõik ju ühte patta panna.

Mis puudutab pehmendavaid asjaolusid, siis siin kohapeal ma olen nõus juba praeguse kasutusel oleva "esimene eksimus" nüansiga. Kuid samamoodi tuleks meil suhtuda tõsisemalt ka raskendavatesse asjaoludesse. Nt alkoholijoove ja liiklusõnnetus. Praegu on see küll liiklusseaduses sees, kuid paistab, et karistused sellele ei ole päris need, mis peaksid. Eesti võiks selles suhtel minna Singapuri teed, et sa joo, kuid ole valmis valusalt maksma tagajärgede eest.

Samamoodi oleks roolijoodikutele vaja karmimaid karistusi, s.t juhtimiseõiguse igavene äravõtt ning auto konfiskeerimine, sest meil saab igal aastal liigapalju inimesi, eriti lapsi (iga laps, kes surem on liiast!) surma just purjus juhtide tõttu. Kui möödunud aastal oli kokku 2290 liiklusõnnetust, siis neist 420 toimus joobes juhtide osalusel; vigastatutega olid lood vastavalt 2958 ja 635 ning hukkunutega 168 ja 45. Kirvemeetodil selgub, et kui joobes juhtidega õnnetusi ei oleks, väheneks liiklusõnnetustes hukkunute arv rohkem kui neljandiku v~rra. (allikas: Maanteeamet, http://www.mnt.ee/atp/?id=2338 ja http://www.mnt.ee/atp/?id=2340)