Õppelaenuga võlavanglasse ja sealt sünnitusmaja kaudu välja*
PM, täpsemalt Jaak Allik, kirjutab tudengite toimetulekust, õppemaksust ja riigi toetusest haridusele. Siin ma ei taha mitte öelda, kas haridis peaks olema tasuta või tasuline.
(Vahemärkuse korras ma leian, et peaks olema võimalik saada nii ja naa ning iseenesest välistada tasulise hariduse võimalikkust on vale. Pigem on küsimus selles, et tuleb anda rahvale aega muutusega kohaneda, sest erinevalt USAst ei hakata meil lapse südnides raha kõrgharidusfondi koguma... Või ütleme, et need, kes järgmise viie-kümne aasta jooksul kooli lähevad, nende vanemad seda tõenäoliselt teinud ei ole, sest need lapsed on sündinud iseseisvusaja alguses ning siis oli muidki teemasid... Pealegi kes teab, ehk läksid nende laste kolledžifondid koos Maapangaga kõige kaduva teed :-). )
Aga! Tahaks tsiteerida artiklist sellist mõtet:
"Tasulise kõrghariduse puhul peaks õppelaen olema minimaalselt 60 000 krooni aastas, millest tuleneb tagasimakse kohustus 300 000 krooni pluss intressid. Jagades selle kümne aasta peale, tähendaks see ikkagi vähemalt 2500-kroonist väljaminekut kuus. See aga oleks praeguse keskmise 7000-kroonise netopalga juures ilmselt võimatu.
Küllap on reforminooredki nõus, et õppelaenu tagasimaksmisest võiks ehk rääkida alles 15 000-kroonise brutopalga juures. Kuid kõrgharidusega noor vajab ju ka omaette kodu, perele autot ja sooviks vahel reisimaski käia. Ning mingid poliitikud räägivad veel rahvuslikust vajadusest lapsi teha. Lapsevanker üksi maksab juba 5000 krooni."
Aga siit tulebki mõte, et kuna meil on ju selline seadus, et lapsesünniga kustutatakse pool veel tasuda olevast õppelaenust ühel vanemal, siis omadel sellises summa õppelaenuvõrgu, siis ju see on hea viis iibe tõstmiseks. 150 tuhhi kohe maha on ikka kõva sõna. Kahjuks ma küll ei tea, kas teise lapse sündides saab nyyd teha nii, et need 50 prossa tasumata õppelaenust kustutataks teise vanema arvelt.
Ühesõnaga, kallid kaasmaalased, te olete oravate pingutustest valesti aru saanud. Nad tegelikult tahavad Eestit toetada, aga nad teavad, et inimesed ise ei tea, mis neile hea on (ja palju lapsi, kes maksaksid nende pensioni, on hea) ja ei taha toimida nii, nagu neile öeldakse (Riik:"Tehke lapsi! Kopuleeruge, aga ilma kondoomita,"), seega tuleb kasutada kaudseid mõjutusvahendeid. Viimasteks ongi inimese laenuorjusesse sundimine, millest pääsememiseks antakse neile suuremeelselt võimalus end võlamülkast välja sünnitada.
*Need, kes tunnetavad postistuse juures teatavat iroonia lõhna, nende nina on täiesti töökorras.
(Vahemärkuse korras ma leian, et peaks olema võimalik saada nii ja naa ning iseenesest välistada tasulise hariduse võimalikkust on vale. Pigem on küsimus selles, et tuleb anda rahvale aega muutusega kohaneda, sest erinevalt USAst ei hakata meil lapse südnides raha kõrgharidusfondi koguma... Või ütleme, et need, kes järgmise viie-kümne aasta jooksul kooli lähevad, nende vanemad seda tõenäoliselt teinud ei ole, sest need lapsed on sündinud iseseisvusaja alguses ning siis oli muidki teemasid... Pealegi kes teab, ehk läksid nende laste kolledžifondid koos Maapangaga kõige kaduva teed :-). )
Aga! Tahaks tsiteerida artiklist sellist mõtet:
"Tasulise kõrghariduse puhul peaks õppelaen olema minimaalselt 60 000 krooni aastas, millest tuleneb tagasimakse kohustus 300 000 krooni pluss intressid. Jagades selle kümne aasta peale, tähendaks see ikkagi vähemalt 2500-kroonist väljaminekut kuus. See aga oleks praeguse keskmise 7000-kroonise netopalga juures ilmselt võimatu.
Küllap on reforminooredki nõus, et õppelaenu tagasimaksmisest võiks ehk rääkida alles 15 000-kroonise brutopalga juures. Kuid kõrgharidusega noor vajab ju ka omaette kodu, perele autot ja sooviks vahel reisimaski käia. Ning mingid poliitikud räägivad veel rahvuslikust vajadusest lapsi teha. Lapsevanker üksi maksab juba 5000 krooni."
Aga siit tulebki mõte, et kuna meil on ju selline seadus, et lapsesünniga kustutatakse pool veel tasuda olevast õppelaenust ühel vanemal, siis omadel sellises summa õppelaenuvõrgu, siis ju see on hea viis iibe tõstmiseks. 150 tuhhi kohe maha on ikka kõva sõna. Kahjuks ma küll ei tea, kas teise lapse sündides saab nyyd teha nii, et need 50 prossa tasumata õppelaenust kustutataks teise vanema arvelt.
Ühesõnaga, kallid kaasmaalased, te olete oravate pingutustest valesti aru saanud. Nad tegelikult tahavad Eestit toetada, aga nad teavad, et inimesed ise ei tea, mis neile hea on (ja palju lapsi, kes maksaksid nende pensioni, on hea) ja ei taha toimida nii, nagu neile öeldakse (Riik:"Tehke lapsi! Kopuleeruge, aga ilma kondoomita,"), seega tuleb kasutada kaudseid mõjutusvahendeid. Viimasteks ongi inimese laenuorjusesse sundimine, millest pääsememiseks antakse neile suuremeelselt võimalus end võlamülkast välja sünnitada.
*Need, kes tunnetavad postistuse juures teatavat iroonia lõhna, nende nina on täiesti töökorras.
posted by KyKu at
15:20
1 Comments:
Lihtsalt teadmiseks: nii mõnelgi pool maailmas (mitte ainult meeriklas) makstakse õppelaenu pikemalt tagasi kui näites toodud 10 aastat. Samuti pole välistatud pärast lõpetamist mingil perioodil maksepuhkuse andmine, et kõrgelt haritud tööjõud endale 15 tuh palga suudaks selle ajaga hankida. Ja kui kõrgharidusega inimene seda ei suuda, siis... no milleks ta seda kõrgharidust siis omandas?
teine mõte: aegajalt tuletatakse jälle meelde, et meil on liiga palju gümnaasiumi ja kõrgkooli lõpetajaid, selle asemel oleks vaja tugevdada kutseharidust. Seega, ei peagi kõik kõrgkooli trügima ega suurt laenu kaela võtma.
kolmandaks: nii või teisiti peab keegi kõrghariduse kinni maksma. Tasuta lõunaid pole olemas. Nüüd ongi küsimus, kas haridust peavad kinni maksma maksumaksjad solidaarsuse alusel (s.h. need, kes on napilt põhikooliga hakkama saanud) või oleks teenuse eest õigem tasuda ikkagi inimesel endal. Kas massiline kõrgharidus ikka on niivõrd ühiskonnale tervikuna kasulik, et ühiskond tervikuna seda kinni peab maksma. Või on see pigem ikkagi iga indiviidi isiklik valik ja privileeg. Mina ei oska praegu ühte- ega teistpidi kindel olla.
By
Anonymous, at 1:32 AM
Post a Comment
<< Home