Valimiskogemustest perekonnas

Nonii, esiteks mina käisin valimas. Valisin naist! Mul oligi valima minnes ainult kaks kindlat krieeriumit: jääda veendunud K-ohukese vastaseks ja valida naist.

Esiti oli lõbus muidugi see, et ma valisin Tartus väljaspool oma ringkonda. Lõbus oli see sellepärast, et ma ütlesin aadressi ja ringkonna lasnamäe ning mulle märgiti vastavasse kasti nr 1. Lähen mina siis kabiini ja vaata, tohhoo pele!, neid nimesid ma küll kodus ei vaadanud. Ok, eks need töötajad siin teavad paremini kui mina, mis mu õige ringkonna nummer on.

Kuna mu moto in siiski "Usalda, aga kontrolli," küsisin ma igaksjuhuks üle, mis lasnamäe number on. Ja suur oligi minu üllatus kui tuli välja, et ma olin ennist hoopis Haaberstit hääletanud! Mõelge, mu hääl oleks võinud ju kaduma minna ja see oleks olnud ainult vesi K-ohukese veskile.

Vennakese vigurid: uurin mina mingi päeva, et kas tema on ka valimas käinud. "Jaa...ja hääletasin isegi naist!" Mu suu vajus lahti ja silmad muutusid suureks kui tõllarattad. Minu vend, see peaaegu nagu pullekas, ok ok, mitte nii hull :)... aga tema! ja hääletab naisterahva poolt?!

Siis tuli tõde välja. Temal oli valima minnes ainult üks kriteerium, teha K-ohukesele tünga, kõik teised olid ok. Kuna paistab, et tal selgeid poliitilisi eelistusi ei ole, siis hääletas ta numbrit. See tähendab, siis et valis endale lemmiknumbri, sellise, mis ei olnud keski oma ja meeldis. Lihtsalt juhuse tahtel kuulus see kombinatsioon arvudest naisterahvale.