Naised, rasedus ja tööhõive
Kõigepealt ma tänan siinkohal oma vanemaid, et nad mulle sellise armsa noorema venna soetasid, ilma temata oleks mu elu palju, palju igavam.
Nagu te võisite juba arusaada, tuleb jälle kord juttu minu vennaraasu ideedest.
Eile, s.t laupäeval lugesin mina PMist Pulleritsu artiklit...hmm, sellest peab ka kirjutama, kui aega saan, enivei, mind ärritas seal üks tekstboks, õigemini selle pealkiri. Väljendasin siis valjuhäälselt oma nördimust ja jutt läks soolisele võrdõiguslikkusele. Täpsemalt sellele, et naised saavad 75% meeste palgast. Mu vend muidugi ei saanud aru, milles probleem on - ju siis mehed teevad paremat tööd. See, et statistika näitab kõigil tööaladel,-valdkondades naiste väiksemaid palju ei olnud mingi argument. Seepeale mu ema ütles, et ettevõte, kus tema töötab saavad kõik mehed rohkem palka ning isegi kui positsioonid oleks vahetatud saaksid mehed ikkagi! rohkem palka. Eks vist on igihaljas küsimus, kes peaks saama rohkem palka, kas müügijuht või tootejuht...aga paneme ka inimese soo võrrandisse ja probleem lahendtud. Ok, see oli kõrvaline märkus, need kes sain aru, mida ma tahtsin öelda, nendele oligi see mõeldud.
Aga nüü huvitava osa juurde. Kui mu ema uuris, miks on tööandja poolt õigustatud naistele madalama palga maksmine tuli vastuseks, et naised jäävad ju rasedaks. Ema seepeale, et kui nad tööd teevad, siis neist kumbki ei ole ju rase! "Ei, nojah, kuid naised võivad ju rasedaks jääda; ja siis on tööandjal vaja leida uus töötaja, mis on kulukas." Najaaa...kui see ei ole ju mingi argument. Eriti kui arvestada, et keskmiselt saavad naised mingi poolteist last, täpsemalt isegi 1,37 (summaarne sündimuskordaja aastal 2003 - Statistikaamet). Ja nüüd sellepärast, et naised vaavad ühe lapse on lubatud neid terve elu nii viisi kohelda - "aga naised ju rasestuvad"...mnjaa.
Võtame veel arvesse selle, et tänapäeval ei püsi inimesed ühel töökohal aasat kümme või kakskümmed, pigem kolm kuni viis, siis nagunii tuleb ju tööandjal endale uus inimene leida varem või hiljem. Pealegi mehed on palju altima vahetama töökohti kui naised. Pealegi sünnitajate keskmine vanus on 27,68, ja aastal 2003 esmasünnitajate kesmine vanus 24,78.
Kuigi me kõik nutame, et iive ei tõuse, siis sellise suhtumisega... ma ei imesta! Eks naised ikka ju mõtlevad ka, kas nad suudavad vajaduse korral selle lapse ise üleskasvatada. Aga kui keegi ei võta neid tööle juba siis kui neil last ei ole, mida me siis räägime ajast, kui naisel on see väike jõnglane vankris või käevangus. Tänane reaalsus on selline, et väikelastega naised, ükskõik kas üksikemad või mitte, on tööturul kõige ebasoodsamas olkukorras. Kõik sellepärast, et meie tööandjate arvates saavad lapsi ainult naised...see on vist see bioloogiline ettemääratus, et XY kromosoomistiku kandjal on küll piisavalt oidu, et juhtida riiki ja firmat, kuid mähkmete vahetamine käib ülemõistuse! :) Sorry, couldn't resist. Väike eneseiroonia loodetavasti kulub kõigile ära.
Nagu te võisite juba arusaada, tuleb jälle kord juttu minu vennaraasu ideedest.
Eile, s.t laupäeval lugesin mina PMist Pulleritsu artiklit...hmm, sellest peab ka kirjutama, kui aega saan, enivei, mind ärritas seal üks tekstboks, õigemini selle pealkiri. Väljendasin siis valjuhäälselt oma nördimust ja jutt läks soolisele võrdõiguslikkusele. Täpsemalt sellele, et naised saavad 75% meeste palgast. Mu vend muidugi ei saanud aru, milles probleem on - ju siis mehed teevad paremat tööd. See, et statistika näitab kõigil tööaladel,-valdkondades naiste väiksemaid palju ei olnud mingi argument. Seepeale mu ema ütles, et ettevõte, kus tema töötab saavad kõik mehed rohkem palka ning isegi kui positsioonid oleks vahetatud saaksid mehed ikkagi! rohkem palka. Eks vist on igihaljas küsimus, kes peaks saama rohkem palka, kas müügijuht või tootejuht...aga paneme ka inimese soo võrrandisse ja probleem lahendtud. Ok, see oli kõrvaline märkus, need kes sain aru, mida ma tahtsin öelda, nendele oligi see mõeldud.
Aga nüü huvitava osa juurde. Kui mu ema uuris, miks on tööandja poolt õigustatud naistele madalama palga maksmine tuli vastuseks, et naised jäävad ju rasedaks. Ema seepeale, et kui nad tööd teevad, siis neist kumbki ei ole ju rase! "Ei, nojah, kuid naised võivad ju rasedaks jääda; ja siis on tööandjal vaja leida uus töötaja, mis on kulukas." Najaaa...kui see ei ole ju mingi argument. Eriti kui arvestada, et keskmiselt saavad naised mingi poolteist last, täpsemalt isegi 1,37 (summaarne sündimuskordaja aastal 2003 - Statistikaamet). Ja nüüd sellepärast, et naised vaavad ühe lapse on lubatud neid terve elu nii viisi kohelda - "aga naised ju rasestuvad"...mnjaa.
Võtame veel arvesse selle, et tänapäeval ei püsi inimesed ühel töökohal aasat kümme või kakskümmed, pigem kolm kuni viis, siis nagunii tuleb ju tööandjal endale uus inimene leida varem või hiljem. Pealegi mehed on palju altima vahetama töökohti kui naised. Pealegi sünnitajate keskmine vanus on 27,68, ja aastal 2003 esmasünnitajate kesmine vanus 24,78.
Kuigi me kõik nutame, et iive ei tõuse, siis sellise suhtumisega... ma ei imesta! Eks naised ikka ju mõtlevad ka, kas nad suudavad vajaduse korral selle lapse ise üleskasvatada. Aga kui keegi ei võta neid tööle juba siis kui neil last ei ole, mida me siis räägime ajast, kui naisel on see väike jõnglane vankris või käevangus. Tänane reaalsus on selline, et väikelastega naised, ükskõik kas üksikemad või mitte, on tööturul kõige ebasoodsamas olkukorras. Kõik sellepärast, et meie tööandjate arvates saavad lapsi ainult naised...see on vist see bioloogiline ettemääratus, et XY kromosoomistiku kandjal on küll piisavalt oidu, et juhtida riiki ja firmat, kuid mähkmete vahetamine käib ülemõistuse! :) Sorry, couldn't resist. Väike eneseiroonia loodetavasti kulub kõigile ära.
1 Comments:
This comment has been removed by a blog administrator.
By Anonymous, at 11:56 AM
Post a Comment
<< Home