.comment-link {margin-left:.6em;}

KyberKurat

Idiotismi võidukäik(6): juriidiliselt on kõik korrektne!

Friday, October 28, 2005

Ilu-kirja-nurk

Nii ma nüüd kuulutan välja, et alates tänasest võtan vastu ja avaldan autorite (vaikival : ) nõusolekul sõprade, tuttavate ja ka tundmatute ilu- ja muid kirjanduslikke tükke. Kui teil jääb midagi head silma, siis andke aga teada.

Reklaamin juba suurelt välja, et novembri keskel, peale med.rebaste räbustamist, tuleb siia üles ka kaks kuuenda astme arstide muhedat kirjatööd: vaimukas teema-lauluke ja pala nõukogude naise raskest elust :P

Hmm ehk leiab kuskilt veel mõnelt tuttavalt mõned luuletusedki... kuigi need vist tulevad siis nii masendavad... tahaks ikka positiivset, isegi kui see on lorilauluke.

KyberKuradi tänud JP-le järgneva eest...

* * *
It’s night,
it’s dark,
black is the sky
way up high.
No cloud, not a star
only the moon—bright as light,
like a lonely rider in the night.

I’m walking on an avenue
the autumn leaves rustle under my feet.
I can’t see much.
On the dimly lit street—
the moon-light
is the only
my eyes can meet.

I bend my head back,
look up in the sky.
As the avenue closes behind me
the sky grows wide.
I see a twinkle—a star,
and then another and another.
They’re far, too far to reach,
but I don’t care—
I extend my arm,
stretch my hand.
Then, make an effort—
try to grab
the jewel of night—
a star shining so bright.

But the striving,
it was doomed from the beginning.

I bring back my arm
unfold my fingers
open my palm.
There’s nothing,
it’s empty.

But what else was I expecting…
I only hoped that maybe, just maybe…
It was a silly hope, a foolish dream,
for nothing else could come
than what had happened.
I keep on walking
I can hear my heels clicking on the pavement
and the water squelching under my toes.
The cold breeze blows against my face,
I draw my scarf thither around my neck.
I keep on walking…
Time after time I glance up to the sky,
it is the same, unchanged,
but I see it as scary and frightening—
just like the void in my soul.

A minute ago I was happy—
I could have sworn I saw angels
lighting up the stars in the sky,
one by one.

But now…everything is different,
but the truth is—only I am different.
The night is the same as it was before
and the same it will be in the future.
Just like the day had been the same,
the same it would be tomorrow.

Like I said—I had changed
I had eyes only to see the dark—
the dark in the night,
the dark in the world,
the dark in life.

If I could have opened my eyes
to the light that everywhere lies
I might have seen the beauty—
the beauty in the night,
the beauty in the world,
the beauty in life.
But my mind was shadowed with dark clouds,
that I could not brush away.

Thursday, October 27, 2005


Aeg on kuidagi nii kiiresti lennanud, et ei olegi aega blogida olnud. Aga üritame seda siis tasa teha.

Kuna elu on veerenud töised, asiseid/asjalikke radu pidi, siis pole pakkuda selliseid põrutavaid eraelulisi seiku, mida saaks ka laiema üldsusega jagada. Nii et jälle kord üldhuvi temaatika.

... Lõpus luban veel natuke vana nalja ka... turundus komm. teemadel

Seekord meediast, õigemini selle kaheastmelisest mõjust ja levikust. Mõneti ka ehk Herbaariumile vastukajaks teemal keha meediapeeglis.

Meedia võim inimeste mõjutamises ei seisne mitte ühes artiklis, pildis jne, vaid nende kogumis. Kui küsida, milline eile loetud uudis Sind kõige rohkem ja kuidas mõjutas, siis paljudel tekib küsimus, millised olid need uudised, mida ma eile lugesin. Veel vähem on siis võimalik vastata mõju puudutavale osale. Ühesõnaga meedia ei mõjuta inimest mitte ühe kirjutisega, vaid oma sõnumi pideva kordamisega, isegi raiumisega if you please.

See, kuivõrd palju üks või teine sõnum meie peades kinnistub, oleneb hinnangust infokillu väärtusele. Hinnangu infole anname me aga sõltuvalt allika staatusest. Ega nt. Poliitka uudiseid me SLOList ei otsi... või seltskonnakroonikat PMist... reeglina. PM ja EPL on head nn. kõvad lehed, samas kui SLOL on kollane ja Kroonika/Just meelelahutus. Nendest kriteeriumitest lähtuvalt ka väärtustatakse antud infot.

Aga nüüd meedia kaheastmeline mõju. On leitud, et medias kajastatud sündmusted ei avalda inimestele enne pikaajalist mõju, kui pole olnud võimalust arutada nendel teemadel oma grupis/seltskonnas… enne kui pole kuuldud ka teiste, ka liidri arvamust. Enne seda inimesed ei kujunda oma arvamust ega hakka tegutsema. Kuid arvestades tänapäeva meedia suurenenud kättesaadavust ja interaktiivsust võib selles kahelda... samas võibolla inimestevaheline diskussioon on asendunud anonüümse neti-suhtluse/infovahetusega.

Jahunud siis sellest ja teisest, pean ma nõustuma Peeter Vihalemmaga – reflektsiooni puudus on Eesti ühiskonnas üks tõsisemaid vajakajäämisi. Me tihti lähtume oma kõhutundest… et see võiks nii olla. Ei, muidugi, see võib nii olla, kuid ei pruugi.

Tulles tagasi alul väljakäidud Herbaariumi teesi juurde, et meediakoolitus ei peata ühtegi reklaamikampaaniat. A kust Sina seda tead???

See kuidas inimesed mingisse teksti/ pilti – sõnumisse suhtuvad, ehk siis selle sõnumi vastuvõtt, oleneb nende eelnevatest hoiakutest teema suhtes, mis mõjutavad valmisolekut teksti vastu võtta.

Ma tahan väita, et meediakoolitus sel juhul mõjutaks inimeste suhtumist ja hoiakuid teatud sorti reklaami ja sisu suhtes. Kui inimeste hoiakud nt alastusel baseeruvate reklaamide suhtes kujunevad negatiivseteks... või ütleme kriitilisteks, siis tahes tahtmata peavad hakkama reklaami ostjad nõudma uusi ja teistsuguseid reklaame, mis tooks kaasa positiivse reageeringu.

See kõik on muidugi teooria, kuid teeme meedia-eetika-kriitika-koolituse ära, ootame aastakese paar (või rohkem : ) ja vaatame, mis toimuma hakkab.

Aga siiski mulle, kui konverentsil osalenule, jäi mulje, et meediakoolituse eesmärk ei olnud mitte reklaamikapmaaniate kaotamine, vaid noorte harimine teemal, et meedia ei portreteeri elu adekvaatelt, et õnnetud tiinekat ei muretseks end haigeks, et ma ei ole kondine nagu Carmen Kass, lahja nagu Kate Moss või musklis nagu Kiivikas ja turske nagu Budõlin.

Ja nüüd siis kommunikatsiooni naljad... ja uskuge kaheastmeline komm. töötab kõige paremini :P ehk siis see viimane – teistesõnadega bränd müüb!

- Sa lähed peole ja näed väga atraktiivset tütarlast teises ruumi otsas. Salähed tema juurde ja ütled: "Hei! Ma olen voodis suurepärane. Kuidas olekssellega?"See on Otseturundus (Direct Marketing)

- Sa lähed peole ja näed väga atraktiivset tütarlast teises ruumi otsas. Saannad oma sõbrale 100 EEKu. Sinu sõber läheb tüdruku juurde ja ütleb: "Hei!Mu sõber seal on voodis suurepärane. Kuidas oleks sellega?"See on Reklaam (Advertising)

- Sa lähed peole ja näed väga atraktiivset tütarlast teises ruumi otsas. Sauurid kiiret välja tema telefoninumbri ning helistad talle ja alustadsundimatut vestlust. Ja siis äkki ütled: "Hei! Ma olen voodis suurepärane.Kuidas oleks?"See on Kaugturundus (Tele-Marketing)

- Sa lähed peole ja näed väga atraktiivset tütarlast teises ruumi otsas. Saannad kahele oma naissõbrale 100 EEKu. Nad lähevad ja seisavad tütalapsekuulmiskaugusse ja hakkavad rääkima sellest, kui suurepärane sa voodis jakui kuuma sa ikkagi oled.See on näide PR-st.

- Sa lähed peole ja näed väga atraktiivset tütarlast teises ruumi otsas. Satunned ta ära. Sa lähed tema juurde, tuletad ennast talle meelde ja saad talõpuks naerma ja kihistama ning siis soovitad: "Hei! Ma olen voodissuurepärane. Kuidas oleks?"See on Kliendisuhte haldus (Customer Relationship Management.)

- Sa lähed peole ja näed väga atraktiivset tütarlast teises ruumi otsas. Sapaned jalga lakkkingad ning kõnnid ringi ja mängid Mr. Hõivatut. Sa manadette oma parima naeratuse ning kõnnid ringi ja mängid Mr. Sünnipärast. Satuletad meelde kogu oma leksikoni ning kõnnid ringi ja mängid Mr. Viisakat.Sa seisad sirgelt, räägid vaikselt ja ladusalt, avad uksi daamidele,naeratad nagu unelmate mees ning lood enda ümber täieliku aura mängides Mr.Dzhentelmeni. Ja siis lähed sa tüdruku juurde ja lausud: "Hei! Ma olenvoodis suurepärane. Kuidas oleks?"See on Müügisurve (Hard Selling).

- Sa korraldad pidu, kus on hulgim ilusaid naisi. Sõber uurib: “Kuidas ma teada saan, milline neist voodis kõige parem on???” Sina vastad, et noh, kõikide blogide kohaselt, tema on! See on blogi-turundus (Blog Marketing)

- Sa lähed peole ja näed väga atraktiivset tütarlast teises ruumi otsas.TEMA tuleb SINU JUURDE ja ütleb: "Hei! Ma kuulsin, et sa oled voodissuurepärane. Kuidas oleks sellega?"Ja SEE on juba Kaubamärgi jõud (Power of Branding)

Sunday, October 23, 2005

Veel nalja...valimistest...seekord küll Saksa omadest.

Soome televisioonis oli suurepärane huumorisaade, kus saatejuht justkui helistas Angela Merkeli vastaskandidaadile Gerhard Schröderile, et õnnitleda teda, et too oli suutnud võtta vastu oma kaotuse nagu mees... mis sellest, et kolm eelmist nädalat oli ta käitunud (jonninud) nagu laps! :)

Parim võrdõiguslikkuse anektoot!

Hiljuti kostus minu kõrvu selline teravmeelne nali, üle prahi!, täiega.
- - -
Naine kurdab kohvikus mehele, et meie ühiskonnas pole veel võrdsust meeste ja naiste vahel.

"Pole jah." vastab mees. "Kui mees räägib naisele nilbusi, on see ahistamine. Kui naine räägib mehele nilbusi, on see 15.90 min + võrgusisese kõne hind."

Friday, October 21, 2005

Kehadest meedias


Ma vaatan, et lisaks SVO omadele on konverentsist bloginud ka moderaator Linnar. Ahjaa, peale Linnari oli seal veel teisigi mehi. Ja mitte ainult esinejate seas, ka publiku hulgas oli teisi mehi.

Nonii, millised on siis minu mõtted konverentsist… ega ma päris algust ei näinudki… kahjuks.

Aga see eest nägin ma ära Pulleritsu kirgi kütnud manifesto reaalsuses, päriselt eksisteerivate naiste vastu. Eks vist pulleka naine või tütar või ikka raske olla.

Tõe huvides oli tal paar päris head pointi. Ma täiesti nõustun, et kui juba kellestki pilti teha, siis tuleks teha ikka võimalikult ilus pilt. Pole vaja kedagi sihilikult koledana kujutada. Aga samas on suur vahe, kas me kujutame kogu aeg ainult üht tüüpi inimesi.

Nt nn naisteajakirjadele, võibolla ma nüüd eksin, kuna ma neid ei loe, aga teiste tähelepanekutele tuginedes julgen väita, et nad teevad oma persooni lood suhteliselt üheülbalistest inimestest. Pullerits ka loetles, et Anne ja Stiili 2004 aasta viimase seitme kuu kangelasi, kes Annes olid keskmiselt 33 a vanad ja Stiilis 26. Ametid olid neil muidugi sellised ”naiselikud” jumestaja, aeroobika treener jne (rohkem ma ei mäleta).

Ainult Eesti Naine on teisest parem või vähemalt nii ma olen kuulnud. Sealt pidavat midagi ka lugeda olema. Et kirjutatakse ka teistest peale modellide ja ma ei tea kelle... Eestis ju ON edukaid ja tegusaid naisi... neid on nii poliitikas, meditsiinis, isegi ehituses, usu või ära usu.

Pulleka kaksipidi lähenemine meestele ei olnud üllatav. Esimese hooga esitles ta pilte meestest, kes on oma omandiga meedias tähelepanu pälvinud, kuid välimuses domineerib ehk kiilas pea ja/või õllekõht. Nende juures peatudes küsis ta retooriliselt, mida tema siis peaks tegema, sest tal ei ole sadu miljoneid või Savisaare kombel ümberringi naisi jalaga segada.

Ja siis tulid pildid sportlastest, alates Erki Noolest ja ”ilusa-mehe etalonist” (mis iganes see ka ei oleks... I’m a firm believer in beauty lies in the eyes of the beholder ehk et ilu on vaataja silmades) Johann Urbist ja küsis jälle retooriliselt: ”Kas ma peaksin ennast nüüd põlema panema?” Aga siit tulebki ju välja, et vähemalt välimusekohapealt…ja see oligi ju konverentsi teema: KEHA meediapeeglis, peavad naised olema ilusad lillekesed, aga mehed võivad olla igasugused: pikad, peenikesed, lühikesed paksud. Oma ettekandega pullekas ise väga tabavalt tõestas, et ”koledad” ehk mitte-etalonile vastavad mehed on meie meedias täiesti olemas... ja ka mõtetes aktsepteeritud, samas kui ta ise oli väga mitte-iluideaalile-vastavate-naiste kujutamise vastu.

Veelkord jõuan ma tagasi eelpool toodud mõtte juurde, mis õhkus kogu pulleka sõnavõtust - maine olgu eelkõige ilus, sest kole naine on ... kole... ja ta pole kõneväärtki.

Ja veel millegi pärast oli tal tekkinud idee, et kogu see konverents keskendub meeste peksmisele!!! EI, ei ja veelkord ei!!! Mis puutub teiste ettekandjate sõnavõttudesse, siis need olid väga asjalikud ja tasakaalustatud. Paistab, et ma ise olen langenud ka provokatsiooni ohvriks – kirjutan kõige pikemalt sellest, kes karjus kõige kõvemini või rääkis rumalaimat juttu.

Piri 21.saj aabits ehk karikatuurid reklaamidest olid väga lahedad. Tegelt öelda nende kohta karikatuur ei ole vist päris õige... Kuid iseenesest tema pildipank andis vägagi ülevaatliku visuaali sellest, mida kõige naise kehaga ei müüda... et tegelikult siis kõike, ja tõesti kõike, saab alasti näitsikuga müüa. Siinkohal toob SVOS ka ära Ants Lusti üteluse, et ju siis on tegemist ideede puuduseda, kui ainult alastust osatakse pakendada...või siis mitte pakendada :)

Reklaamitööstuse kohapealt oli Barbil (Pilvre) muidugi hea teooria, et tegelikult on vist reklaamiagentuurid vallutatud noorte meeste poolt, keda ta iseloomustas kui ”pulbitsevaid pulle”. Tuli välja, et nüüdseks on keskmine vanus ka reklaamitööstuses tõusnud ja ulatub juba 30-ligi. Aga võibolla tõesti jääb ka nende vaeste ületöötanud meeste ainsaks ihade väljundiks nende töö.

Kahjuks keskendus paneel võibolla liialt reklaami tööstuse ümber. Samas nagu Barbi märkis on nii mõnegi meedias olnud inimese jaoks omandanud ajakirjandus hoopis sisu tootmise sildi. S.t et eesmärk ei ole enam teha ajakirjandust, vaid hoopis vahendada lugejat reklaamiostjale... ja selleks, et neid lugejaid saada, tuleb toota ka mingit sisu, mis tõmbab just seda sihtgruppi. Vaadake kriitiliselt naiste- ja meeste- ning elustiili ajakirju – kui palju on sealt tõesti midagi lugeda???

Pulleritsu sõnum oli, et ärge ülehinnake meediat. Samas, ta ise ju ajakirjanik, ta ju teab, et ega siis ajakirjandust niisama neljandaks võimuks ei tituleerita... ju neil ikka mingi mõjuvõim on. Mul on lihtsalt kuri kahtlus, et ta kipub ise meediat alahindama. Ta ise küll soovitas valimisi vaadata – keda kui palju kiruti ja kes lõpuks ikkagi võitis – K-ohukese ohmukesed, masendav. Aga samas, minu meelest on Savisaare karisma ja veel paaril minule täiesti arusaamatul põhjusel Eesti tänane reaalsus selline, et ükskõik kui palju ka K-ohukesi ei kirutaks, võidaksid nad ikkagi. Masendav! Pealegi palju need pensjonärid ikka lehti jäksavad osta, pigem ikka ETV ja tasuta jagatavad linnalehed ja partei-häälekandjad, või SLOL, kus poliitiliste sõnumite osakaal lehes, õnneks, on väike... samas muidugi teha selliseid üldistusi teisipäevase (18.10.05) lehenumbri põhjal on selgelt ühekülgne. Aga siiki PM ja EPL muutkui jahusid valimiste tulemustest, aitab juba, masendav, samas kui SLOL piirdus ainult mõne artikliga... ja needki teisest nurgast mingil määral.

Peale eelmainitute on blogisfääris sellest konverentsist kirjutanud veel Säde.

Thursday, October 20, 2005

On vendlus ja on õelus ehk Femina feminae lupus!

Lupus homo homini. Nego. Femina feminae lupus est!!!

Mida enam aeg edasi, seda enam pean ma nõustuma oma venna poolt kunagi naljaga pooleks lausutud mõttega vendadest ja õdedest: ”On vendlus ja on õelus.”

Tõepoolest paistab, et kui asi puudutab midagi kaudseltki võrdõiguslikkusega seonduvat, on naised palju hullemad materdajad kui mehed. Mitte inimene ei ole inimesele hund, vaid naine teisele naisele.

Minu jutt on ajendatud hiljutisest diskussioonist teemal naised poliitikas. Koguaeg räägitakse, et naised kannaksid poliitikas pehmemaid (paremaid?) väärtusi ja käitumiskultuuri. Samas kui me vaatame neid naisi, kes on täna poliiitikasse jõudnud, siis nemad on vägagi "karmid eided"… see on mõeldud kui kompliment. Nt. Ojuland – naiseliku välimusega, kuid vägagi jõuline poliitik. Või Tõnnisson, või Oviir. Samas muidugi on arusaadav, et kui tänast poliitilist võitlust peetakse meeste mängureelite järgi, siis tuleb ka ise nende reeglitega kohaneda.

Ma sihilikult ei hakka praegu eelmainitud poliitikute ideid kajastama ja neid pehmuse skaala hindama, pigem ikka vaataks tulemuste saavutamise viise.

Tagasi seltskonna ja vestluse juurde. Sealt kõlas läbi kaks ”huvitavat” mõtet:
Esiteks, naised ei tahagi poliitikasse minna, kuna see on nii mõttetu ja räpane jne. Ma täiesti nõustun arvamusega... nagu sai ennist Teet ütles: ”Poliitika on liiga ropp, räägime parem seksist!” Mina ei pea poliitikasse pürgivaid inimesi täiemõistuse juures olevaiteks, olgu siis mehed või naised. (Ise ka sinna ei tiku). Küll aga mul vahel tekib tunne... eriti siis kui meespoliitikud valimiste eel tegelevad aktiivse enese-upitamisega ja muidu ka koguaeg end eksponeerivad, et mehed lähevad poliitikasse ennast näitama ja naised midagi ära tegema. Ära tegema selles mõttes, et minnakse poliitikasse siis, kui too inimene tõesti tunneb, et king kuskilt pigistab.

See on kindlasti ebaõiglane, nii mees- kui naispoliitikute suhtes, sest kõik ei vasta sellele mallile. Kuid see mulje tekib kui sa loed oma kodusesse postkasti saabunub tervitust ja tänukirja Tallinna linnapealt Paltsult või vaatab sulle jälle kuskilt suur Savisaar vastu.

Ja teine point oli see, et naised ju ei vali ka naisi! No selles mõttekäigus pole midagi uut. Mulle toodi selle tõestuseks mingi uuring, mille SoMi SVO oli läbiviinud riigiametite seas oma SV koolituse raames, kust oli sama asi välja tulnud. Kuna ma sellest asjast midagi muud ei tea, kui see, mis ma selle naisterahva käest kuulsin, mida polnud palju ja mis oli suhteliselt ümmargune, ma sellest rohkem ei räägi.

Aga üllatus ei ole see sellepärast, et kui ikka riigikokku valiti!!! (mitte ei jõudnud lõpuks asendusmandaatide kaudu) 19 naist 101st, siis on selge, et valimas käis rohkem naisi kui ainult see niru 19%. Pealegi poliitika ja poliitilise osaluse uurijatele ei ole see midagi uut, et naised ei vali naisi. Poliitikat seostatakse meil ikka veel pigem meeste ja mehelikkusega.

Ja ei tasu väita, et pole kompetentseid naisi. Kohe tekib küsimuste müriaad - kuidas mõõta seda kompetentsi? Kust tuleb arvamus, et mehed on kompetentsemad? Vaatame kasvõi neid sportlasi, kes kandiderisid KOVi või RK valimistel. Nad võivad spordist, nt rattaspordist, suusatamisest või kergejõustikust teada palju, kuid millised on nende teadmised riigivalitsemisest, välissuhetest või riigirahandusest. Kust läheb see kompetentsi piir?

Tuleb meelde kellegi tabav fraas, et tõelisest soolisest võrdõiguslikkusest saame me siis rääkida, kui ettevõttete nõukogus istub sama palju keskealisi, ülekaalulisi, ebakompetentseid naisterahvaid, kui seal istub (praegu) meesterahvaid.

Keegi teine veel ütles, et ega midagi ei juhtu, kui mõne ebakompetentse meesterahva asemel satub sinna mõni teisest küljest ebakompetentne naine.

Noh ja kui minna veel prostitutsiooni peale, siis need argumendid, mis naiste suust tulevad ei kannata kriitikat. Kui mehed siiski enamasti ei pea end oma riista orjaks, siis naised tavatsevad seda teha küll. Mehed ka räägivad, et vahest on ju vaja, kuid siiski nad vähemalt enamasti aktsepteerivad ja nõustuvad ideega, et kubemega elu juhtida siiski ei saa.

Tuesday, October 18, 2005

Kuidas kasvatada külastatavust?

Oma blogi andmeid uurides avastasin ma tõsiasja, mis iseenesest on lihtne ja loogiline - selleks, et sinu site'i rohkem külastataks ...

a) lingi omale paljude inimeste blogisid, küll siis nemad tulevad ka uudistama... a la kes krt on KyberKurat :)
või

b) kisu kellegagi tüli, nt herr Kaljuga, kah aitab loetavuse tõstmisele kaasa...

Ja nüüd teeme counter'id mõttetuks ja soovitame kõigil oma ajaressursi kokkuhoiumõttes hakata kasutama feed'e.

Wolli tegi Bloglines'ile head reklaami ja nüüd on minustki saanud andunud "toituja"... huvitav kuidas võiks feed'i eesti keelde ümber panna? Sööt, liin, vool... võnked... lained, ok nüüd läheb juba käest ära... liiga loominguliseks kisub asi...

Filoloogia nurgake

Tahaksin populariseerida elanikkonna seas kõrvujäänud väljendeid.

Esiteks: kõik, kes te seni olete truult tarbinud fraasi "nagu väljaoksendatud õunamoos", et kirjeldada oma peojärgset hommikut, siis ma pakuks selle asemele - "kudend räim"!

Ahjaa, ja siis laupäeval oli selline väljaskäik, selline "vjäike pjanka". Seltskonnaga sai kõigest räägitud ja mingi hetk läks jutt poliitika ja valimiste peale. Mis peale siis Teet ültes: "Kle see kirsub juba liiga ropuks. Ärme poliitikast räägi. Räägime parem seksist edasi." Vot nii, sedasi me siis poliitikat näemegi, ilge roppusena, ja tänu K-ohukestele ja eesti rahvutillile ilmselt teenitult.

Kolmas tera veel. Jälle Teedult. Seda kasutage siis kas enne või peale roppude anektootide vestmist (need ju teadagi need kõige paremad :) "Ropp pole see, kes ropult ütleb; ropp on see, kes ropult mõtleb!"

Vigiseda võivad valijad!


Tegelt oleks pidanud enne valimisi tegema sellise seaduse, et kõik, kes valimas käivad saavad endale otsaette... või nagu klubis, sellise ajutise tatoveeringu, mis püsiks neli aasat, s.t kuni järgmiste valimisteni. Ja iga kord kui keegi tahab võtta sõna ja kiruda poliitikuid, tuleb oma tatokas ette näidata. Muidu on nagu praegu - kõik kiruvad, aga valimas keegi ei käi!

Mina käisin valimas, nüüd on mul õigus bitchida ka selle KOVi aadressil. Kui ka muud põhjust mul valimaskäimiseks ei ole, siis vähemalt nüüd ma tunnen endal moraalset õigust kiruda poliitikat nii palju kui kulub.

Eriti kihft (karm jook) :) on see, et ajakirjanikud väidavad, noh eelkõuge pullekas, et ajakirjanikud ei tohiks oma erapooletuse huvides isegi valimas käia. Lahe, siis peaksid neamd olema vait kui sukad, nagunii on see hambutu jahumine juba ära tüüdanud... olgu see siis maja või laeva teemal või mingi mannetu t-särgi ümber lokku löömine.

Valimiskogemustest perekonnas


Nonii, esiteks mina käisin valimas. Valisin naist! Mul oligi valima minnes ainult kaks kindlat krieeriumit: jääda veendunud K-ohukese vastaseks ja valida naist.

Esiti oli lõbus muidugi see, et ma valisin Tartus väljaspool oma ringkonda. Lõbus oli see sellepärast, et ma ütlesin aadressi ja ringkonna lasnamäe ning mulle märgiti vastavasse kasti nr 1. Lähen mina siis kabiini ja vaata, tohhoo pele!, neid nimesid ma küll kodus ei vaadanud. Ok, eks need töötajad siin teavad paremini kui mina, mis mu õige ringkonna nummer on.

Kuna mu moto in siiski "Usalda, aga kontrolli," küsisin ma igaksjuhuks üle, mis lasnamäe number on. Ja suur oligi minu üllatus kui tuli välja, et ma olin ennist hoopis Haaberstit hääletanud! Mõelge, mu hääl oleks võinud ju kaduma minna ja see oleks olnud ainult vesi K-ohukese veskile.

Vennakese vigurid: uurin mina mingi päeva, et kas tema on ka valimas käinud. "Jaa...ja hääletasin isegi naist!" Mu suu vajus lahti ja silmad muutusid suureks kui tõllarattad. Minu vend, see peaaegu nagu pullekas, ok ok, mitte nii hull :)... aga tema! ja hääletab naisterahva poolt?!

Siis tuli tõde välja. Temal oli valima minnes ainult üks kriteerium, teha K-ohukesele tünga, kõik teised olid ok. Kuna paistab, et tal selgeid poliitilisi eelistusi ei ole, siis hääletas ta numbrit. See tähendab, siis et valis endale lemmiknumbri, sellise, mis ei olnud keski oma ja meeldis. Lihtsalt juhuse tahtel kuulus see kombinatsioon arvudest naisterahvale.

Friday, October 14, 2005

Ma olen tekitanud orkaani veeklaasis

Lugege ise edasi, kuidas ma tõin päikesekiire herr Kalju Rüütli, formerly known as Mees, kes nimetab end great Oz, eilsesse päeva... minu pikk kommentaar on ka seal lõpus... Õnneks ikkagi suutsin järgida head ajakirjandustava ning vastualause ei tulnud...vähemalt nii visuaalselt, pikem kui orginaal.

PS: Hr. K.R., kes sa kindlasti leiad ka siia tagasi-tee, siis ka selle kommentaariga, mis ma äsja siis kirja panin, ei mõelnud ma kuidagi Teie Kõrgeausust solvata...and I did it again. No ok, ma ei kirjuta rohkem, ma tunnen end ja tean, et ma ei pruugi panna vastu kiusatusele, veidi nöökida.

PPS: Aga anna teada, kui sa tõesti-tõesti tunned end puudutatuna ega ei pooseta niisama...

Thursday, October 13, 2005

K-ondoom

Kõik juba teavad, et K-ohukese erakonna K-aka haiseb, ja lille-tille lugu on ka tuttav, aga kuidas on sellega??? :P

Täiendus:
Ma teen siin aktiivset agitatsiooni: MINE VALIMA! Nagu teisedki on korduvalt öelnud, kui mitte poolt, siis eestlaslikult vastu.
Ja hääletage MKM ministri komber südametunnistuse järgi, sest eks temagi ju järgis seda va südametunnistust oma Keila Joa tehinguid tehes.
Ise teate, kellele te oma hääle annate... või ei anna. Kas K-ohukeste või K-ondoomi erakonnale. Selle viiamse all pean küll mina silmas Reformikaid, sest neil on kombeks jagada kollaseid preservatiive... Mnjah, senini oli mul küll arusaam, et jänesed olid need aktiivsed sugutegijad, kuid paistab, et eesti rahval on oravad kahe silma vahele jäänud.

Tuesday, October 11, 2005

Tallinna kodulehekülg on ikka oma ette naljanumber!

Tuli mul tahtmine vaatada, Tallinnas Valimisjaoskonnad aruvad... Mis te arvate, kas see õnnestus mul? EI! Huvitaks, kas linn ise on võtnud ametlikult ette valimis poikoteerida??? Ma oleks ikka arvanud, et tahetakse, et kodanikud valimas käiksid, aga ju siis mitte.

Hea võrdlusmoment on Tartu kodulehekülg, kus on kohe üleval kirjas, et meil on praegu toimumas kohalikud valimised, kandidaatide nimekiri on siis, siin on valimisjaoskondade nimekiri - kõik on lihtne ja loogiline.

Ja uue logo kohapealt, mida ikka veel üleval ei ole, ma sõna ei võta, sellest on teised niigi juba minu eest jahunud...aga hästi jahunud!

Ja nüüd kõik marss valima!

Prantsuse pop-muusika hullustus


Seoses juba mõne aja eest koju saabunud kaabeltelevisiooniga olen ka mina astunud muusika-kanalite lummavasse maailma. Kuna ma ei viitsi mingit jubedat MTVd, VIVAt kuulata-vaadata, olen ma avastanud Vene muusika kanalid ja Pranstuse MCMi.

Kohe eriti meeldib mulle artist nimega Nâdiya. Ta laulab küll tõsistel teemadel - ikkagi isast, kes oma last peksab... Parle-moi de ton coeur, parle-moi de tes guerres!

Ka Amine, Snaiper ja Lord Kossity on mõnusad... mitte kõik, aga siiski mitmed lood.

Soorolli konflikt

Üks aegu tagasi, kui mind saadeti tähtpäeva puhul lilli ostma, sain ma huvitava iseloomustuse osaliseks. Kästi tuua hüatsinte... vist, enivei mingeid lilli, mis pidid sünnipäevalapsele meeldima. Lihtsuse huvides nimetame neid hüatsintideks. Lille nime kuulnud jään mina tuhmi näoga vahtima ja küsin, et millised need veel on, mille peale asatakse, et "sa oled nagu mees!". No issake, mis teha kui minu lilletundmine nii piiratud.

Aga vähemalt ma tean roose, nelke, gerberaid, nartsisse... gladioolid tunnen ka ära, kuid see on vist ka kõik. Eks vist minu võhiklikkust näitab ka see, et rohkem mulle praegu lillede nimesid pähe ei kargagi.

Kuigi minu arvates pole niikaua kui ma suudan veel näpuga osutada ja öelda: "Vot see siin!", siis pole rohkem tarviski. Ega ma siis pole mingi botaanik/taimeteadlane.

Ja siis teine case:
Mingi hommik, tegelikult juba jupp aega tagasi... seetõttu ma ka ei mäleta enam täpselt asjaolusid, kuid sadas mulle kaela repliik: "Ära käitu nagu naine!" ... ahaaa ... nojah, ega selle peale polegi nagu enam midagi eriti kosta.

Mulle on andestatud!


Nädalavahetusel sain ma MSNi kaudu andeks selle, et ma pärast kuue-aastast kaalumist ikkagi otsustasin mitte minna arsti õppima. Lisaks tuli veel kompliment mu blogi kohta:

"Ma lugesin just sinu blogi või neid kirjatükke ja ma ausalt olen hämmelduses, et sa ikka nii palju oskad asjadest kirjutada ja huvitav on veel lugeda ka. Kui sinust oleks arst saanud oleks see olnud sinu ande raiskamine - arstiks võib saada igaüks kes viitsib asjaga tegeleda" :)

Postimees ignob täiega prostitutsiooni-probleemi!

Kogu muu ajsa kõrval on kooli pool kuidagi unarusse jäänud. Seetõttu olengi viimasel ajal nii harva bloginud... kuna oleks juba tagumine aeg ülikooli pinkide nühkimine lõpetada, siis tegelesin koolitööga.

Kuna just lõpetasin avalikku arvamust analüüsiva töö ja seal jäi ette prostitutsioon või õigemini selle mitte käsitlemine, siis paneks oma mõtted ka siia üles.

Kogu teema käib nimelt ENUTi avalduse ümber, kus nad väljendasid hirmu, et Soome ja Rootsi seksituristid hakkavad Eestisse voorima.

Kuigi Postimees oli oma võrguväljaandes avaldanud sellest loo - ”Eestit ärvardab seksturismi karv” (26.09.2005 – PM Online), ei olnud teemat enam rohkem puudutatud. Ka järgmise päeva paberlehes polnud selle kohta isegi mitte nupukest.

Ühest küljest võib ju väita, et kuna ETV tegi sellest väga põhjaliku ülevaate, polnud vaja seda enam paberlehes kajastada. Samas aga kõik inimesed ei vaata ETVst AKd ning tõenäoliselt tehti otsus, kas see infokild läheb lehte sisse juba varem, s.t enne kui ETV televisioonis oma videoklippi näitas.

On selge, et see uudis, et Eestit ähvardab seksturismi karv on reaktsioon Soome plaanile kriminaliseerida seksi ost – ”Soome tahab keelustada seksi ostmise” 18.09.2005 PM Online'is ja lühiuudis-nupuke järgmisepäeva paberlehes. Hea seegi!

Tegelikult on üllatav, et meedia sellest kinni ei haaranud, sest paistab, et kõik korruptsiooni ja särgi skandaalid oli rahva juba ära tüütanud. Kõigepealt majandusminister oma majadega, siis Hanschmidt, seejärel särk ja Jõerüüt jne. Prostitutsiooni teema oleks olnud ideaalne, et jätkata Jõerüüdi lahkumisega alguse saanud arutlust moraalsuse ja väärtuste üle.

Prostitutsiooni küsimus on Eestis valus teema ning seadusandlikult on see sisuliselt reguleerimata – ainult vahendamine, s.t kupeldamine on kriminaliseeritud, kõik muu on aga reglementeerimata.

“Üle poole Eesti prostituutide teenuste kasutajatest on välismaa turistid. Peamiselt tullakse Soomest ja Rootsist, vähemal määral on klientideks ka sakslased ja taanlased.

Näiteks kuus aastat tagasi, kui Rootsis veel seksiostmine kuritegu polnud, käis Eestis poole vähem rootslastest seksturiste.”
(“Eestit ähvardab seksturismi kasv” PM Online)

Eriti üllatav on see, et PM ei pööranud sellele artiklile mingit tähelepanu ka mitte hiljutise BNSi uuringu[1] valguses, kus 62% kogu ühiskonnast suhtus taunivalt seksiteenuste ostu/müüki, naistest oli taunival seisukohal koguni 72% (mehi vastavalt 49%). Kuigi kokku küsitleti vaid 399 inimest, siis ei anna see terviklikku pilti Eesti elanike arvamustest, kuid mingit suunda näitab sellegi poolest.

Siin kohal tuleb tõdeda, et meedia tegevus oli kohe kindlasti ääretult passiivne ning ebajärjekindel. Soome esialgse uudise nad küll nupuna avaldasid, kuid kui tuli ENUTi sõnum, siis seda ignoreeriti, kuigi see seletas otseselt tolle eelmise uudise mõju meie elule – need on ju tegelikult meie emad ja õed, kes kaotavad oma elu ja tervise prostitutsioonile.

Kindlasti tuleb teema käsitluse seisukohast kahjuks, et pole väljakujunenud kindlat suhtumist prostitutsiooni. Kuigi SoMi ametlik poliitika ütleb, et prostitsioon ja inimkaubandus on naistevastase vägivalla vormid, peegeldab ühiskond ja ka meedia, eesotsas SLOlehega mõtteviisi, et prostitutsioon on töö nagu iga teinegi.

See ENUTi teadaanne oleks olnud ideaalne võimalus tekitada ühiskonnas diskussiooni antud teemadel, eriti kui arvestada, et suvel tuli ka Eesti Kirikute Nõukogu välja ettepanekuga keelustada prostitutsioon (“Kirikud paluvad keelustada prostitutsiooni ostu” 17.06.2005 PM Online).

Ka võrguversioonis üleval olnud uudise 61 kommentaari näitavad, et teema on ikkagi tähelepanu vääriv. Kuigi valdav osa neist kommentaaridest on sisu – no, mis me ikka keelane, maailma vanim amet jne jne. Siin ilmselt tuleks mängu ka ajakirjanduse roll hoiakute kujundajana. Ajakirjandus peaks jagama informatsiooni prostitutsiooni tagajärgede kohta. Nii põhjamaades kui ka Eestis on viidud läbi uuringuid, mis prostitutsioon ühiskonnale maksma läheb.

[1] Uuring: ühiskond taunib seksiteenuste ostu ja müüki. BNS 17.08.2005

Sunday, October 09, 2005

Unarsõnad...või arhaiismid

Jagan ka teiega oma hiljutisi lingivistilisi õppetunde. Nimelt neljapäeval metsas õppisin midagi nii mõndagi. Nimelt kas teie teadsite enne sellise sõna nagu "ämmama" olemasolust? Mina igatahes mitte.

Igatahes see tähendab pika käega võtma, näiteks laualt haarama. Millegipärast küll ei olnud seda õigekeelsus sõnaraamatus sees... see eest oli seal küll olemas minu vaieldamatu lemmik "küütlema".

Aga jah, peaks vist nüüd ootama millal mõni mu kahest tuttavast filoloogist end MSNis ilmutab ja uurima selle sõna kohta lähemalt. Huvitav, kuna ämmama pidi olema vanem sõna kui ämm, kas siis seos on selline, et ämmad koguaeg ämmasid, ja seetõttu saidki nimisõnaks ämm? :)

Ka lingvistika võib põnev olla!

Naised, rasedus ja tööhõive

Kõigepealt ma tänan siinkohal oma vanemaid, et nad mulle sellise armsa noorema venna soetasid, ilma temata oleks mu elu palju, palju igavam.

Nagu te võisite juba arusaada, tuleb jälle kord juttu minu vennaraasu ideedest.

Eile, s.t laupäeval lugesin mina PMist Pulleritsu artiklit...hmm, sellest peab ka kirjutama, kui aega saan, enivei, mind ärritas seal üks tekstboks, õigemini selle pealkiri. Väljendasin siis valjuhäälselt oma nördimust ja jutt läks soolisele võrdõiguslikkusele. Täpsemalt sellele, et naised saavad 75% meeste palgast. Mu vend muidugi ei saanud aru, milles probleem on - ju siis mehed teevad paremat tööd. See, et statistika näitab kõigil tööaladel,-valdkondades naiste väiksemaid palju ei olnud mingi argument. Seepeale mu ema ütles, et ettevõte, kus tema töötab saavad kõik mehed rohkem palka ning isegi kui positsioonid oleks vahetatud saaksid mehed ikkagi! rohkem palka. Eks vist on igihaljas küsimus, kes peaks saama rohkem palka, kas müügijuht või tootejuht...aga paneme ka inimese soo võrrandisse ja probleem lahendtud. Ok, see oli kõrvaline märkus, need kes sain aru, mida ma tahtsin öelda, nendele oligi see mõeldud.

Aga nüü huvitava osa juurde. Kui mu ema uuris, miks on tööandja poolt õigustatud naistele madalama palga maksmine tuli vastuseks, et naised jäävad ju rasedaks. Ema seepeale, et kui nad tööd teevad, siis neist kumbki ei ole ju rase! "Ei, nojah, kuid naised võivad ju rasedaks jääda; ja siis on tööandjal vaja leida uus töötaja, mis on kulukas." Najaaa...kui see ei ole ju mingi argument. Eriti kui arvestada, et keskmiselt saavad naised mingi poolteist last, täpsemalt isegi 1,37 (summaarne sündimuskordaja aastal 2003 - Statistikaamet). Ja nüüd sellepärast, et naised vaavad ühe lapse on lubatud neid terve elu nii viisi kohelda - "aga naised ju rasestuvad"...mnjaa.

Võtame veel arvesse selle, et tänapäeval ei püsi inimesed ühel töökohal aasat kümme või kakskümmed, pigem kolm kuni viis, siis nagunii tuleb ju tööandjal endale uus inimene leida varem või hiljem. Pealegi mehed on palju altima vahetama töökohti kui naised. Pealegi sünnitajate keskmine vanus on 27,68, ja aastal 2003 esmasünnitajate kesmine vanus 24,78.

Kuigi me kõik nutame, et iive ei tõuse, siis sellise suhtumisega... ma ei imesta! Eks naised ikka ju mõtlevad ka, kas nad suudavad vajaduse korral selle lapse ise üleskasvatada. Aga kui keegi ei võta neid tööle juba siis kui neil last ei ole, mida me siis räägime ajast, kui naisel on see väike jõnglane vankris või käevangus. Tänane reaalsus on selline, et väikelastega naised, ükskõik kas üksikemad või mitte, on tööturul kõige ebasoodsamas olkukorras. Kõik sellepärast, et meie tööandjate arvates saavad lapsi ainult naised...see on vist see bioloogiline ettemääratus, et XY kromosoomistiku kandjal on küll piisavalt oidu, et juhtida riiki ja firmat, kuid mähkmete vahetamine käib ülemõistuse! :) Sorry, couldn't resist. Väike eneseiroonia loodetavasti kulub kõigile ära.

Wednesday, October 05, 2005

Kriminaalne elevant oli reedel Krahlis...LAHE!


Lõpuks ometi õnnestus L'l mind Krahli vedada. Ma poleks arvanudki, et see saab nii lahe üritus olema. Ma küll läksin sinna eelkõige turvameheks ning toeks ja õlaks, mille najal nutta, aga mul oli nii funnnn!

Ja palju tuttavaid nägin...kohe jube palju, paistab, et ka teised teavad, mis on hea :)

Ja siis veel tolle õhtu jooksul mul pidi süda peaaegu kolm korda seisma jääma... aga see selleks, tegemist oli pelgalt eksitusega... kahjuks:)

Ega me sinna neid saksa omi kuulama ei jäänudki, nii kui Soteerius ja Elevant olid ära olnud läksime me edasi sünnipäevale. Mitte, et meid kutsutud oleks, aga see selleks. Me kutsusime end ise :)

Tegelt oli küll nii, et tahtsime E'ga rääkida, aga tema telefoni oli postkastis. Teades, et ta pidi bailama Laura juures, helistasime sünnipäevalapsele ja ütlesime, et me astume läbi.

Kingitust meil muidugi ei olnud, kuid selle probleemi me lahendasin poes, kust L oma sigaretivaru täiendas. Seal seinapeal nimelt laiutas tolle sama kontserdi plakat, kust me just tulime, selline ilus ja roheline ja alasti mehe pildiga... :) Saigi siis see Laura jaoks kaasa võetud. Ta ei olnud kyll nii õnnelik nagu me oleks lootnud. Paistab, et ta ei näinud seal seda irooniat, mis meie...

Aga mis teha, inimesed on erinevad.

Mis on flirt???


Ma pole ammu kirjutanud...vist oleks aeg see viga parandada...

Asi ise selline. Tegemist oli iseenesest kurva sündmusega. Mu vanaema nimelt suri ülemöödudnud nädalal. Peale matuseid toimusid peied, kus mina sattusin istuma kirikuõpetaja kõrvale.

Tegemist oli Kanada eesti koguduse vahetus-õpetajaga. Meesterahvas tegi saatusliku vea ja uuris, mida ma teen, kas käin koolis, tööl jne. Ei noh, kui inimene tahab teada, siis tuleb talle ju vastata! :)

Noh ja siis algaski jutt teemal naiste õigused kirikus ja kiriku nägemus naiste rollist ja meeste rollist. Edasi veel piinlikumad teemad nagu omasooliste abielu ja sealt juba teema, kas jumalasõna tuleks tõlgendada sõna-sõnalt või pigem eraldada sõnum tolle-aegsest kultuuri taustast. Et millised on kirjeldavad ja millised ettekirjutavad (descriptive ja prescriptive) seadused ja selle kaudu kas tähtis on kaheinimese armastus või ikkagi erinevad sood... :S

Aga nüüd asja juurde. Minu kallis, armas vend leidis, et mina flirtisin tolle kirikuõpetajaga... Tule taevas appi. Mul endal oli tunne, et ma peedistasin teda päris korralikult... mitte, et ma oleks mingeid arukaid...mitte ammendavaid või rahuldavaid, vaid arukaid vastuseid saanud, seda mitte. Tundub, et tema eesti keel ei olnud piisavalt hea, et pidada filosoofilist ja maailmavaatelist vestlust pidada... noh, nyyd ma muidugi leian, et oleks ju võinud inglise keelele üle minna, aga see selleks.

Uurin siis mina, milles minu flirtimine avaldus. Vastuseks sain, et vaatasin talle otsa ja naeratasin...! ??? Mnjaa... need, kes mind tunnevad, teavad, et nii piinlikes situatsioonides ja olles sunnitud kuulama kellegi "huvitavaid" ideid, on mul kombeks naeratada... Naeratamine on väga hea suhtlemise viis, leevendab pinget...pealeginaeratavale inimesele andestatakse palju rohkem :)

Ja ma ei tea, kuidas teiega on, kuid mina isiklikult leian, et see oleks suisa ebaviisakas, kui kellegagi vesteldes sa paaniliselt väldiksid tema pilku ning vaataksid igalepoole mujale... aga noh see selleks...